Raik: pandeemias nägime globaalse juhtriigi puudumist

Foto: ERR

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik rääkis "Välisilmale", et koroonakriisi iseloomustas USA ja Hiina tugev vastandumine, samal ajal õpetas kriis, et vaid transatlantilise koostööga saab ohjeldada Hiina mõjuvõimu.

Raiki sõnul võib maailm õppida koroonaviiruse pandeemiast kaks suurt poliitilist õppetundi.

"Esiteks see, et USA ei suutnud ega soovinud võtta juhtrolli globaalse ulatusega kriisi reguleerimisel. Me võime oletada, et võib-olla teistsuguse USA administratsiooni puhul oleks USA käitumine olnud erinev, aga see, mida me nüüd nägime, oli globaalse juhtriigi puudumine, keegi teine ei võtnud ka sellist rolli ja rahvusvaheline koostöö jäi väga nõrgaks ja aeglaseks," kirjeldas ta.

"ÜRO ei suutnud ka adekvaatselt reguleerida seda kriisi, ÜRO alla kuuluv Maailma Terviseorganisatsioon oli tugevalt Hiina poolt mõjutatav ja seetõttu ei reageerinud kiiresti kriisi algfaasis," märkis Raik. Globaalsel tasandil iseloomustas kriisi USA ja Hiina tugev vastandumine.

Raiki sõnul aitas viirus Euroopa riikidel paremini näha, kuidas Hiinas toimuv võib mõjutada Euroopa riikide igapäevaelu ja kuidas riik käitus kriisi algfaasis vastutustundetult.  

USA-l ega Euroopal Raiki hinnangul Hiina mõjuvõimu ohjeldamiseks selget strateegiat ei ole. Euroopal on seda keeruline ka kujundada, kuna riikidel on erinevad huvid ja seisukohad. Samuti pole hea olnud transatlantiline koostöö. "On lootust, et Bideni administratsiooniga vähemalt püütakse Hiina suunas rohkem koostööd teha," märkis ta.

Raik märkis, et USA ja Euroopa peaksid seadma ühiseks sihiks Hiina mõju kasvu piiramise.

Eesti välispoliitika sõnumite osas märkis Raik, et kuigi Eesti läheb kaasa suurriikide trendidega, siis väikeriigil tasub olla selle juures ettevaatlikum. "Kõik välispoliitikat tegevad inimesed tunnetavad seda, et Eesti maine on saanud mingil määral kahjustada. Samas, see mis toimub Eesti sisepoliitikas on osa hoovustest, mida näeme lääneriikides eesotsas USA ja Suurbritanniaga."

"Suurriikide puhul me võime olla kindlad, et nad elavad sellised tõmblused üle. Eesti suguse väikeriigi puhul, mis paikneb lääne äärealal on need ohud palju suuremad. Oht on see, et kui me satume kriisiolukorda, kus on tõesti liitlaste ja partnerite abi vaja ja me oleme nende juhte solvanud, siis hakkab see võib-olla mõjutama meie liitlaste otsuseid meile appi tulla," sõnas ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: