Andreas Kaju: Eestile on USA-s toimunu pronksiöö näol tuttav
USA-s ööl vastu neljapäeva toimunud rahutused sarnanevad osalt 2007. aasta pronksiööga, kuid lisandub ka poliitilise vastutuse aspekt, ütles ERR-ile USA poliitika ekspert Andreas Kaju.
Kaju selgitas, et mitmed kriminaalasjad vandalismi paragrahvide järgi on USA-s pärast rahutusi juba avatud.
"Siin muutub määravaks keskse organiseerimise olemasolu ja selle tuvastamine. Kui see leitakse, siis on ilmselt võimalik leida väga palju kangemaid paragrahve," lisas ta.
Sarnaseid rahutusi on USA ajaloos olnud mitmeid, ütles Kaju. "Miks on pealinn üldse seal, kus ta on, sest 1783. aastal läksid 400 sõjaväelast hulluks ja ründasid kongressi," täpsustas ekspert.
Erinevalt suvel toimunud Black Lives Matter protestidest lähenesid võimuorganid Kaju sõnul olukorra ohjamisele praegu teisiti.
"Keskvalitsus saatis ilma eraldusmärkideta siseministeeriumi julgeolekujõudusid osadesse linnadesse, Portlandi, inimesi laiali peksma ja massiliselt ahistama, nüüd midagi taolist ei tehtud," sõnas Kaju.
Kaju arvates ei olnud aga ööl vastu neljapäeva kohal piisavalt politseijõudusid, kes oleks saanud olukorda teisiti lahendada.
Tekkis plaan Trump kohe ametist eemaldada
"Täna öösel (ööl vastu neljapäeva – toim.) kogunes osa Trumpi enda administratsiooni kabineti liikmetest. Suhteliselt seriaali "House of Cards" laadne stseen. Kogunesid liikmed, et arutada USA põhiseaduse paragrahv 25 alusel Trumpi kohest teovõimetuks kuulutamist," sõnas Kaju.
Ta täpsustas, et selline asi oleks koostöös kongressiga võimalik, sest Trumpil lasub poliitiline vastutus.
Trumpi kõne, mis sündmuste järel meedias levis, ei rahustanud olukorda maha, sõnas Kaju ja lisas, et see tegi asja ainult hullemaks.
Samas ütles, Kaju, et ta ei usu, et lähipäevil mõni seesugune otsus vastu võetakse.
Nüüd on aga vabariiklastel üleüldiselt olukord veel raskem, lisas Kaju. Nimelt pärast Trumpi võitu presidendina, on vabariiklased hakanud oma traditsioonilistes võidupiirkondades hääli kaotama. Seega võivad vabariiklased üritada takistada Trumpi igasugust poliitilist tegevust tulevikus.
"Terve mõistus tahaks öelda, et nad ei soosi sellise mehe jätkamist," lisas Kaju.
Nelja-aastane protsess kulmineerus
Neljapäeva õhtul "Aktuaalsele kaamerale" antud kommentaaris ütles Kaju, et tegelikult ei alanud kolmapäeval Washingtonis mingid uued sündmused, vaid pigem kulmineerus nelja-aastane protsess ehk Donald Trumpi üsna kaootiline presidentuur.
"Ta on siiski president, keda on juba kord proovitud ametist eemaldada ja nüüd, mõni nädal enne tema ametiaja lõppu arutab kongress - demokraatide juhtkond on oma toetuse sellele andnud ja osad vabariiklased ka -, et alustada tema ametist eemaldamist uuesti," ütles Kaju.
"Tõesti, Trumpi valitsemisaeg lõpeb tema jaoks väga kehvasti, kogu vabariiklaste liidrite tiim on temast lahti öelnud, tema lähedased kaasvõitlejad, tema justiitsminister, tema julgeolekunõuniku asetäitja, kõik lahkuvad ametist ja ütlevad kogu tema pärandist lahti," lisas ta.
Kaju ütles, et kuigi paljudel võib olla tahtmine algatada Trumpi ametist eemaldamise protsess, ei usu ta, et seda siiski tehakse.
"Üks põhjus, miks proovida teda ametist eemaldada ja miks ka vabariiklased seda arutavad, ongi see, et kui ta kord ametist eemaldatakse, siis ta ei saaks enam kandideerida juriidiliselt, USA põhsieaduse kohaselt," lisas ta.
Kaju sõnul prognoosivad tema vabariiklastest tuttavad, et inimesed pettuvad sündmuste arengus.
"Ennekõike vabariiklaste rohujuuretasandi aktivistid üle kogu maa pettuvad selles tulemuses, sest vabariiklaste protestimiitingud pole kunagi ajaloos olnud vägivaldsed. Need inimesed, kelle Trump on toonud oma valijabaasina ehk äärmusparempoolsed /.../ ei ole klassikalised vabariiklased ega klassikalised Teepartei liikmed ega klassikalised konservatiivid ja vabariiklased tahavad neist distantsi võtta," selgitas Kaju.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve, Merili Nael