Rootsi eriline koroonastrateegia on lõppemas

{{1610115060000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX/EPA

Rootsi parlament kiitis heaks erakorralise seaduse, mis lubab kinni panna suure osa ühiskonnast, näomaskide kandmine sai soovituslikuks.

Rootsi vasaktsentristliku valitsuse ettepanekul kehtestatud seadus peaks jõustuma pühapäeval. See annab valitsusele õiguse vajadusel sulgeda kauplused, spordisaalid ja ühistranspordi.

Detsembri alguses suletud gümnaasiumid jäävad kinni vähemalt 24. jaanuarini ja sel nädalal andis rahvatervise agentuur võimaluse sulgeda ka 13-16 aasta vanuste koolid.

Rootsi tervishoiuametnikud olid pikka aega maskide kasutamise vastu, väites et on liiga vähe tõendeid, et need aitaksid vähendada koroonaviirusega nakatumist. Selle nädala neljapäevast on aga näomaskide kandmine ühistranspordis vajalik, kuid nende mittekandmise eest trahve ei tehta.

Ametlikult pole Rootsi oma senisest koroonaviiruse vastase võitluse strateegiast loobunud.

"Ma ei usu, et Rootsi praegu muu maailmaga võrreldes eriti silma paistab. Enamik asju mis muutsid Rootsi erinevaks, on muutunud - kas Rootsis või mujal," ütles Stockholmi Karolinska instituudi kliinilise epidemioloogia professor Jonas Ludvigson.

Rootsi valitsuse ja erinevate ametivõimude usaldus on kodanike seas vähenenud. Mitmeid ministreid, sealhulgas peaminister Stefan Löfveni on kritiseeritud ostlemise pärast, kus nad rikkusid nende endi seatud käitumisjuhiseid.

Sel nädalal astus tagasi tsiviilteenistuse agentuuri juht Dan Eliasson, kes jõulude ajal käis Kanaari saartel oma tütart külastamas. Mõni päev varem olid Rootsi ametnikud saatnud üleriigilise tekstisõnumi, kus kutsuti hoiduma mittevajalikest reisidest.

"See on probleem, Rootsis on eriline see, et inimesi usaldatakse. Ma arvan, et valitsus ei ole haiguse tõsidusest aru saanud. Ma kardan, et see vähendab soovituste järgimist," ütles Karolinska instituudi globaalse rahvatervise vanemõppejõud Claudia Hanson.

"Ministrite, parlamendiliikmete ja ametnike käitumine on keeruline küsimus, mis võib mõjutada usaldust ja tekitada laiema ühiskondliku arutelu selle üle, mis on üldse lubatud," sõnas Rootsi terviseagentuuri mikrobioloogia osakonna juhataja Karin Tegmark Wisell. 

Talvine koroonaviiruse laine on Rootsit tabanud palju tugevamalt, kui tervishoiuametnikud või poliitikud eeldasid.

Viimase kuu jooksul on koroonaviiruse pärast Rootsis surnud 2000 inimest, neist 535 surid viimase kaheksa päeva jooksul. Naaberriigis Norras on epideemiast tingitud surmade koguarv 465 ja seal elab poole vähem inimesi kui Rootsis.

"Oleme läbi kukkunud," teatas Rootsi kuningas Karl XVI Gustaf vahetult enne jõule.

Rootsis pole kõik siiski veendunud, et nende eripärane koroonaviiruse vastase võitluse strateegia on nii paljude surmade põhjuseks. Paljud osutavad Rootsis Belgiale, kus riik on kaks korda lukku läinud, kuid koroonaviirusest tingitud surmajuhtumeid on rohkem kui Rootsis.

"Meil on vaja rohkem uurida, miks koroonaviirus mõnda riiki rohkem räsis. On olemas muid faktoreid peale poliitika, mis mõjutavad viiruse levimist mõnes kohas rohkem kui teises," ütles Ludvigsson.

Toimetaja: Karl Kivil

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: