Pidasime jõule koos vanavanemate, meie pere ja onu perega, kokku üle kümne inimese. Pidu toimus maal õues lõkke ääres, soe glögi termostes. Esialgu jõululaupäevaks planeeritud üritus lükkus mitme päeva võrra edasi, kuna üks osalejatest oli lähikontaktsena isolatsioonis ja sellise distantsaasta lõpuks tahtsime kordki kõik kokku saada.

Meeleoluka ja kindlasti meeldejääva ürituse käigus tekkis suitsuahjuverivorste ja tuhakartuleid süües küsimus, kas vanaemal ja vanaisal on ikka ohutu ennast COVID-19 vastu vaktsineerida. "Jah, muidugi," vastasin kõhklemata. "Mida kiiremini, seda parem."

Kuna sama küsimust esitavad Eestis paljud vanemad inimesed, samuti nooremad pereliikmed oma vanemate sugulaste kohta, kes elavad koos nendega või hooldekodus, siis selgitan oma vastuse tagamaid. Siin on tõesti nii mõndagi, mida tuleks teada ja otsuseid tehes arvesse võtta.

Vaktsiinid

Esitan kokkuvõtlikult andmed kolme vaktsiini kohta, mis esimestena Eestisse jõuavad. Kaks esimest on mRNA-põhised vaktsiinid, tootjateks Pfizer/BioNTech ja Moderna. Kolmandana tuleb tõenäoliselt viirusvektorit kasutav AstraZeneca/Oxfordi ülikooli vaktsiin.

Kõiki kolme ühendab see, et neis ei ole ühtegi osa päris koroonaviirusest, vaid need viivad kehasse õpetuse, mille põhjal keha ise toodab koroonaviiruse ogavalku. Immuunsüsteem õpib seejärel ogavalgu ehitust tundma, selle vastu tekivad antikehad ja immuunrakud ning seejärel juba päris koroonaviirusega kohtudes suudab keha selle kiirelt kahjutuks teha.

Kõik kolm vaktsiini koosnevad kahest doosist, mis tehakse mitmenädalaste vahedega – esialgne kaitse tekib juba nädal pärast esimest annust, teine on vajalik kaitse tugevdamiseks.

Vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed on COVID-19 raske ja surmaga lõppeva haigestumise riskigrupis, mistõttu on nad kaasatud kõikidesse COVID-19 vaktsiinide kliinilistesse uuringutesse. Näiteks Pfizer/BioNTechi uuringus olid osalejad kuni 85. eluaastani, Moderna uuringus osales 7000 inimest, kes olid 65-aastased või vanemad.

Ka kroonilistest haigustest on uuringutes esindatud rikkalik loetelu, sealhulgas kõige sagedamini esinevad kõrgvererõhktõbi, südamehaigused, diabeet ja kroonilised hingamisteede haigused.

Kas COVID-19 vaktsiinid on eakatele ohutud?

Kõigel, millel on toime, on ka kõrvaltoimed. Erinevate COVID-19 vaktsiinide kõrvaltoimed on sarnased: süstekoha reaktsioonid, nagu valu, punetus, turse, ning üldised reaktsioonid, nagu palavik, lihasevalu, väsimus, haiglane olek, külmavärinad, harvadel juhtudel ka lümfisõlmede suurenemine.

Mõni neist kõrvaltoimetest tekib vähemalt pooltel vaktsineeritutest, pärast teist vaktsiinidoosi sagedamini kui pärast esimest doosi. Huvitaval kombel tekkis üle 55-aastastel vähem kõrvaltoimeid kui noorematel uuringutes osalejatel.

Tõsiseid kõrvaltoimeid vaktsiinide kliinilistes uuringutes ei leitud. Pärast esimese vaktsiini kasutusele lubamist on tekkinud mõnel inimesel väga tugev allergiline reaktsioon, mida tuntakse anafülaksia nime all.

Anafülaksia on kõigi vaktsineerimiste võimalik kõrvaltoime; see on haruldane, kuid selle tekkimise võimaluse suhtes peavad kõik vaktsineerimisega tegelevad keskused valmistunud olema.

Anafülaksia tekib kiiresti (5–10 minuti jooksul pärast vaktsineerimist), õigeaegse esmaabiga paranevad inimesed täielikult ning pikaajalisi tervisemõjusid ei jää. Praeguseks on maailmas esimese kasutusse lubatud vaktsiiniga vaktsineeritud üle kümne miljoni inimese, anafülaksiat on tekkinud neist minu teada 21 inimesel.

Kas COVID-19 vaktsiinid on eakatel tõhusad?

Jah. Kui muude vaktsiinidega on olnud murekohaks, et vanemaealised ei saa nii head kaitset kui nooremad inimesed, siis COVID-19 vaktsiinid on selles osas meeldiv erand. Pfizer/BioNTechi vaktsiin kaitses COVID-19 eest 95 protsenti ja Moderna vaktsiin 94 protsenti, AstraZeneca/Oxfordi vaktsiin 62–90 protsenti tõhususega sõltuvalt annustamisskeemist.

On oluline, et vaktsineerimise tõhusus ei sõltunud vanusest ega kaasuvatest haigustest. Teisisõnu: vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed saavad vaktsiinidest sama hea kaitse kui nooremad täiskasvanud. Saavutatav antikehade tase on vaktsineerimisega enamasti sama kõrge kui pärast COVID-19 põdemist, vanemaealistel isegi kõrgem.

Need arvud (95% ja 94% ning 62–90%) näitavad, kui suure tõenäosusega on vaktsineeritud kaitstud COVID-19 haiguse eest. Näiteks Pfizer/BioNTechi vaktsiini uuringus haigestus koroonaviirusesse 170 inimest, nendest 162 olid saanud platseebot ja kaheksa olid saanud vaktsiini. Raske COVID-19 tekkis kümnel inimesel, neist üheksa olid saanud platseebot.

Sellel ühel vaktsineeritul, kelle haigus loeti raskeks, läks hapnikutase veres madalaks, kuid ta ei vajanud haiglaravi; platseebot saanute hulgas vajasid mõned raskelt haiged abistavat hingamist või elustamist.

Millised küsimused COVID-19 vaktsineerimise kohta ootavad veel vastust?

Praegu on vastamata veel hulk küsimusi, mille puhul uuringud annavad küll viite, aga ei anna veel kindlat selgust. Ei ole teada, kas vaktsineeritud inimesed, kes küll ei haigestu, võivad siiski asümptomaatiliselt nakatuda ja viirust vaikselt levitada. Uuringutes on küll leitud, et vaktsineeritute hingamisteedes on viirust vähem või ei leita seda üldse, mis viitab, et vaktsineeritud viirust pigem ei levita.

Ei ole teada, kui kaua kestab immuunsus pärast vaktsineerimist. Praeguseks kõige pikem uuring, mida olen näinud, mõõtis antikehade taset 120 päeva pärast vaktsineerimist. Selleks ajaks püsis antikehade tase veel kõrgel, kuigi näitas juba väikest langustendentsi. Antikehad on vaid üks osa vaktsineerimisega saavutatavast kaitsest, rakuline immuunsus kestab tõenäoliselt kauem kui antikehad.

Selgeid vastuseid sellele küsimusele aga veel pole – niisamuti nagu pole ju teada, kui kaua kestab pärast COVID-19 põdemist tekkinud immuunsus.

Selgusetu on ka, millal võime täielikult loobuda distantsi hoidmisest ja maskide kandmisest. Vähemalt esialgu jääb püsima soovitus, et ka pärast vaktsineerimist tuleb avalikes ruumides maski kanda ja distantsi hoida. Käte hoolas pesemine on loodetavasti tulnud, et jääda.

Üks piirang, mis vähemalt esialgu puudutab kodukeskseid inimesi (ehk inimesi, kellel kodust väljas käimine on raskendatud), tuleneb esimeste vaktsiinide pakendamisest. Pfizeri/BioNTechi vaktsiin on pakendatud viie doosi kaupa, Moderna vaktsiin kümne doosi kaupa ühte pudelikesse, kusjuures pärast lahustamist ei talu vaktsiinid enam transporti.

Seega peavad kodust vaktsineerimist vajavad inimesed esialgu jääma ootama järgmisi vaktsiine, mis on mugavamalt pakendatud ja taluvad tavalist autosõitu. Õnneks on näha, et ka niisugused on õige pea kasutusele tulemas.

Vanemaealiste ja krooniliste haigustega inimeste vaktsineerimine COVID-19 vastu on tõhus ja ohutu. Kui haigestumise eest saavutatav kaitse on eakatel vähemalt sama hea kui nooremaealistel, siis mitme vaktsiini puhul on uuringud näidanud, et kõrvaltoimeid tekib vanemaealistel pärast süsti vähem kui noorematel täiskasvanutel.

Ka minu enda vanaema on ajakirjandusest juba lugenud, et esimesed saabuvad vaktsiinid annavad kaitse üle 90 protsendi ja tema ootab vaktsineerimist sama kärsitult nagu ma ise. Hiljemalt lumikellukeste õitsemise ajaks võin oma vanaema-vanaisa ilmselt rahuliku südamega jälle ise maale sõidutada.