Leedus on vaktsineerimisloogika sama nagu maailmas enamasti - esmalt meditsiinitöötajad ning muud eesliinitöötajad, seejärel hooldekodude töötajad ja elanikud, siis vanurid ja riskigruppide liikmed ning seejärel juba kogu ülejäänud rahvas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nüüd on aga välja tulnud, et vaktsineerimisnimekirjade etteotsa on sattunud ja ka oma vaktsiinisüsti saanud inimesi, keda kuidagi eesliinitöötajaiks või hooldekodude elanikeks pidada ei saa. Riskigruppidesse nad ka ei kuulu. Ilmselt on nad nimekirjades headele kohtadele pääsenud tutvuse kaudu või oma kõrge ameti tõttu. Mitmesuguste asjaolude tõttu võib nimekirjas tagapool olijate edasiliikumine aga ka õigustatud olla.

Presidendi sõnul on vaja selgemaid reegleid, kuidas inimesi nimekirja tagumisest otsast ettepoole tuua võib. Samuti on vaja tõhusat elektroonilist seire- ja koordineerimissüsteemi.

"Meil on väga selge vaktsineerimise ootejärjekord ja sellest tuleb ka kinni pidada. Kui ikka inimesele pole vaktsiini esmajärjekorras ette nähtud, siis ei pea ta seda praegu ka saama," rääkis Leedu presidendi majandusnõunik Simonas Krepšta.

President Nauseda on ka veendunud, et vaktsineerimisjärjekorras vahele trüginud ei peaks teist vaktsiinisüsti saama. Terviseminister Arunas Dulkys on nõus, et trügijate tõrjumiseks tuleb vaktsineerimissüsteemi tõhustada. Dulkys leiab siiski, et kõige tähtsam on praegu võimalikult ruttu võimalikult palju vaktsineerida ning trügijate tõrjumisele pole mõtet liigselt energiat raisata.

"Kontrolliprotsess ei tohi vaktsineerimise tempot maha võtta. Kontrolliprotsess ei tohi maksma minna rohkem kui lõpptulemus, sest selle hinda mõõdetakse inimeludes," ütles Dulkys.

Terviseministri sõnul pole ka võimalik vaktsineerimisprotsessi täielikult tsentraliseerida, sest ainult kohalikud tervishoiutöötajad teavad täpselt, keda on vaja esmajärjekorras vaktsineerida ning kes võib kauemaks ootama jääda.