"EKRE on heas positsioonis, et hakata Keskerakonna tagant ära meelitama Keskerakonna konservatiivsemaid valijaid. Isamaa omakorda on heas positsioonis, et teha seda sama Reformierakonna toetajatega. Ka Reformierakonna toetajate ridades on neid, kes on majandusküsimustes liberaalsed, aga sotsiaalses plaanis konservatiivsed. Kui EKRE ja Isamaa need osad ära jagavad, saavad nad teineteist segamata toimetada," rääkis Mölder Vikerraadio saates "Uudis+".

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja parlamendivälise Eesti 200 olukorda peab ta uues olukorras raskemaks.

"Sotsiaaldemokraatide probleem on natuke suurem, sest nende toetuse kõrghetk jäi 2013. aastasse ja on alates sealtpeale järjepidevalt vähenenud. Kaks viimast valitsuse moodustamist on näidanud, et sotsid on pildilt väljas. Nende võimalus on näidata end liberaalse erakonnana, kelle poole saavad pöörduda kõik need, kes valitsuse tegevusega rahul pole," sõnas Mölder.

See aga tähendaks sotsiaaldemokraatidele ennekõike konkurentsi erakonnaga Eesti 200.

"Eesti 200 olukord läheb keerulisemaks nüüd. Kogu see momentum, mis lükkas neid küsitlustes esmalt üle künnise ja tõi toetuse praegusele kõrgusele, oli üles ehitatud lahkuvale valitsusele vastandumise ümber. Vastandudes valitsusele ja abielureferendumile õnnestus neil oma toetust tõsta. Nende olukord muutub nüüd keerulisemaks ja ilmselt hakkavad nad tegema seda, mida poliitikasse tulles - vastanduma parteisüsteemile üldisemalt. Ja kindlasti hakkavad nad ka korruptsiooniteemast palju rääkima," ütles Mölder.

Rääkides uuest loodavast Keskerakonna ja Reformierakonna võimuliidust, nentis Mölder, et ta ei usu, et see päris tühja koha pealt tekkis.

"Nn plaan-B ja exit strategy valitsusest oli otsustajatel läbi kaalutud. Porto Franco oli hea ettekääne, mis pani teatud protsessid käima. See meenutas mulle olukorda aastal 2016, kui vahetus Keskerakonna juht, mille järel muutus Keskerakond koalitsioonikõlbulikuks. Algatatud menetlus oli hea ettekääne protsessidele, millele oli enne mõeldud. Kui otsustav oli Mailis Repsi siirdumine riigikogusse, seda me ei pruugi kunagi teada saada," ütles politoloog.

Miks Reformierakond eelistas Keskerakonda ja mitte Isamaad ega ka sotse, põhjendas Mölder sellega, et koalitsiooni Keskerakonnaga oli Reformierakonnal praegu lihtsam teha.

"Rääkides, et just Isamaa ei tahtnud Reformierakonnaga valitsust teha, saab Reformierakond öelda, et liit Keskerakonnaga oli neile ainumõeldav valitsus ja et sellepärast ei saanud teha ka nn vana kolmikliitu (Reformierakond, Isamaa ja sotsid - toim). Lisaks on Keskerakond praegu nõrgemas positsioonis kui oli aastal 2019 pärast riigikogu valimisi. Samuti tasub meeles pidada, et ideoloogiline vastasseis praeguse Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vahel on päris tugev. Ehk kokkuvõttes oli koalitsioon Keskerakonnaga Reformierakonnale praegu lihtsam variant."

Samas ei saa see liit osalejatele kerge olema, sest Mölderi sõnul oli Ratase juhtimisel hakatud enamvähem unustama kuvandit, mis oli Keskerakonnal ajal, kui erakonna esimees oli Savisaar.

"Kõik need temaga seotud korruptsioonikahtlused. Nüüd tuleb kõik see tagasi ja Keskerakonnal on väga raske ennast puhtaks pesta. Ja eks see heidab varju kogu valitsusele. Kaja Kallasel saab olema keeruline seda valitsust juhtida, sest tal puudub ka täitevvõimu kogemus. Teatud mõttes võib öelda, et ta saab alles nüüd peaministrina kätte oma poliitilised ristsed," nentis Mölder.

Kas Euroopa liberaalsete erakondade ühendusse kuuluvad Reformierakond ja Keskerakond võiksid päevakorda tuua kooseluseaduse rakendusaktid, seda Mölder hästi ei usu, ehkki tema sõnul on ühiskondlik vastuseis neile aja jooksul pehmenenud.

"Kui seda kohe tehtaks, siis tooks see kaasa pinget ja mõjuks justkui veel lahtisele haavale soola raputamisena. See aga ei tähenda, et see mõte neil peast läbi ei käi. Kui 2014. aastal kooseluseadus vastu võeti, siis valijaskonna enamus oli sellele selgelt vastu ja see kõik päädis sündmuste ahelaga, mis tõi EKRE valitsusse. Nüüd on kooseluseaduse toetajate ja vastaste vahel enamvähem tasakaal ja sellelt pinnalt rakendusaktidega edasi minna poleks enam nii ohtlik. Aga ma arvan, et seda veel ei tehta," prognoosis Mölder.