"Haridusteema oli see, mis võttis meilt kõige rohkem tähelepanu," sõnas peaministrikandidaat Kaja Kallas. "Oluline on meie jaoks õpetajaameti väärtustamine, õpetajaid on järjest rohkem vaja." Kallase sõnul on haridusealaselt oluline, et eesti keel peab säilima teaduskeelena ning oluline on ka eesti keele kasutamine tehnoloogias.

"Kõrghariduse puhul on oluline, et kõrghariduse rahastamisse oleks aina enam võimalik kaasata eraraha. Arutasime, kuidas tuua noori teadlasi Eesti teaduse juurde ja kuidas oleks võimalik doktoriõpet rohkem toetada nii, et noored teadlased selle karjääri ka rohkem valiksid," rääkis ta.

Reformierakond lubas eelmistel valimistel ühtselt eestikeelseid koole, Keskerakond samal ajal vene õppekeelega koolide säilimist. Koalitsioonikõneluste käigus on püütud leida ühisosa ning eesmärgiks seatud raha suunamine eesti keele õppesse juba lasteaiast.

"Käivitame tegevuskava, mis annab võrdse võimaluse eesti ühiskonnas ja tööelus kaasa lüüa. Selle jaoks, et eestikeelse hariduse tegevuskava samm-sammult ellu viia, anname sinna lisarahastuse. Me kõik teame, et selleks on vaja lisaõpetajaid, õppematerjale," rääkis Kallas.

Tema sõnul näeb plaan ette esmalt lasteaedadele keskendumist, kust on õige lihtsam peale hakata, ning seejärel liikuda samm-sammult edasi kogukonda kaasates. "Me leppisime kokku eestikeelse hariduse tegevuskava, mis algab alusharidusest ja kestab gümnaasiumi lõpuni," sõnas Kallas.

Tegevuskava peab Kallase sõnul olema selge selleks ajaks, kui algab riigi eelarvestrateegia arutelu.

Keskerakonna poolt kõnelusi vedava Mailis Repsi sõnul ei tähenda lisaraha täiendavaks eesti keele õppeks, et vene õppekeelega koole hakataks sulgema. "Tänase kokkuleppe järgi me loome lisavõimalusi ja tugevdame võimalusi alushariduses. Täna mingite koolide massilist sulgemist ei ole ettenähtud ega ei olnud laual," ütles Reps.

Kallase sõnul tahab ka aina enam lapsevanemaid panna oma lapsi eestikeelsetele koolidesse ja selleks tuleb luua võimalused. "Kui lasteaias õpivad kõik lapsed eesti keeles nii, et neil pole tõrget, ei teki ka probleemi sealt edasi valida eestikeelne kool," ütles ta.

Digivaldkonna sihiks e-teenused

Kallase sõnul on digivaldkonna sihiks personaalne e-riik, mille abil muutuks inimese suhtelmine riigiga lihtsamaks.

Oluliseks teemaks on ka andmed ja nende jagamine. "Meil on väga palju erinevaid andmebaase, andmed on uus valuuta, kuidas saaks andmed panna omavahel suhtlema selliselt, et neid saaks ka kasutada," rääkis Kallas.

Kallase sõnul peavad ka riigiteenused olema kättesaadavad mobiiliteenustena, sest teenused peavad olema seal, kus on inimesed.

"Mis puudutab kultuuri ja sporti, siis toon märksõnad, et kultuurivaldkonnas oodatakse rohe- ja digipöörde eeskuju," rääkis ta. Samuti võiks Kallase sõnul luua kultuurikiirendi.