Eesti keele arengukava seab Eesti olulised keelepoliitilised eesmärgid ja arengusuunad aastateks 2021–2035. Lähtume arengukavas põhiseaduse üldistest väärtustest ning eesmärgist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Haridus- ja teadusministeeriumi üks eesmärk keele valdkonnas on eesti keele staatuse säilimine ja tugevdamine. 

Eesti keele elujõudu hoiavad eelkõige eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Samal ajal mõjutavad keele elujõudu eesti keelt kodukeelena mitterääkivate elanike soov ja võimalused riigikeelt õppida ning kasutada. Nende võimaluste loomisesse on riik panustanud ning teeb seda ka edaspidi.

Järjest enam eelistavad muu kodukeelega pered kvaliteetset eestikeelset haridust. See on asjade loomulik kulg ning ühiskonda lõhestava retoorika võimendamisest tuleks hoiduda.

Käesoleval õppeaastal on eesti õppekeelega koolides 80,2 protsenti, vene õppekeelega koolides 13,9 protsenti ja keelekümbluses 5,1 protsenti kõigist õppijatest. Need arvud näitavad, et suurem osa Eesti õpilastest kasutab juba praegu peamise õppekeelena eesti keelt.

Kvaliteetne haridus peab olema kõigile õpilastele võrdselt kättesaadav. Eesti kool, olenemata selle õppekeelest ja geograafilisest asukohast, võiks alati olla eesti keele kodu.

Käesoleva aasta kevadel koostatakse eestikeelse hariduse tegevuskava, mille eesmärk on anda kõigile võrdne võimalus jätkata õpinguid ning osaleda ühiskonna- ja tööelus. Selle kava ellurakendamine ei käi üleöö, muutust ootame pikema aja jooksul, seda peegeldab ka haridusvaldkonna arengukava järgmiseks 15 aastaks.

Eestikeelse õppe tagamisel on rõhk praegu alusharidusel, kus on tööl 103 eestikeelset õpetajat venekeelsetes lasteaiarühmades. Keeleõppe kvaliteedi tõstmise ja lisaõpetajate palkamisega läheme edasi.

Samuti otsime võimalusi toetada eestikeelseid koole, et oleksid tagatud vajalikud tingimused kvaliteetse hariduse andmiseks nii eesti kui ka eesti keelest erineva kodukeelega lastele. Ekslik on väita, et muukeelsete perede lapsed pannakse meelevaldselt kokku teiste lastega. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel ja igaühel, olenemata rahvusest, on õigus saada eestikeelset õpetust.

Õppetööd planeerivad, suunavad ja viivad läbi ikka õpetajad, kelle ülesanne on toetada iga õpilase arengut. Kvaliteetse eestikeelse hariduse keskmes on nii keeleõpet soodustavate õppematerjalide loomine kui ka õpetajate koolitus. Õpetajad on ise välja toonud, et tunnevad ennast muukeelse õpilasega töötamisel ebakindlalt, mis tähendab, et vastavasisulise täiendusõppega tuleb jätkata.