Tasu hea käekäigu eest: Eesti taaskäivitusfondist saadav raha väheneb ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1611237660000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Eurod. Autor/allikas: Marco Verch/Wikimedia Commons

Euroopa Komisjon teatas detsembris, et kuna Eesti majandusel läheb päris hästi, ei pruugi me taaskäivitamisrahastust plaanitud 1,1 miljardit saada. Lõplik summa selgub alles poolteise aasta pärast, aga esialgu vähendas komisjon Eesti ümbrikku 130 miljoni euro võrra.

See, kuidas Euroopa taaskäivitamisrahastu ehk RRF riikide vahel jaguneb, sõltub 30 protsendi ulatuses kohaliku majanduse käekäigust, täpsemini sellest, kuidas läheb liikmesriigil võrreldes Euroopa keskmisega. Eestile on kindlustatud vähemalt 759 700 000 eurot.

Suve hakul arvutas Euroopa Komisjon, et kokku peaks me taaskäivitamisrahastust saama 1,1 miljardit eurot. Võrreldes paljude teiste riikidega läks meie majandusel aga kardetust paremini. Sestap teatas komisjon detsembris, et Eesti võib saada umbes 970 miljonit eurot.

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Triin Tomingas selgitas, et lõplik summa arvutatakse Eesti jaoks välja alles 2022. aasta juunis.

"Reaalne majandusnäitajate areng võib ka viimasest prognoosist erinevaks osutuda, mis tähendab seda, et RRFi summa võib meie jaoks liikuda ühes või teises suunas," rääkis Tomingas.

Seda, kuidas taaskäivitamisraha kasutada, arutavad Eesti ametnikud Euroopa Komisjoniga juba alates eelmise aasta oktoobrist. Kui komisjon detsembris Eesti rahaümbriku väiksemaks arvutas, andis valitsus suunise, et plaanide tegemiselt tuleb arvestada ikkagi 1,1 miljardiga.

"Euroopa Komisjon on ka soovitanud minna edasi ülebroneeringuga," ütles Tomingas. "Et kui fondi maht jääb ikkagi algselt prognoositud suurusesse, siis meil oleks olemas küpsed projektid seal taga ja et need oleks ka Euroopa Komisjoniga läbi räägitud," ütles Tomingas.

Aga kui 2022. aasta suvel selgub, et Eesti saabki oodatust vähem raha, tuleb parasjagu ametis oleval valitsusel edasi mõelda.

"Ja otsustada siis, kas me kompenseerime selle vahepealse osa riigieelarvest või kas kuskil on võimalik olemasolevates plaanides kärpeid teha," pakkus Tomingas. "Ehk mingid asjad on suudetud võib-olla odavamalt ellu viia."

Valitsusevahetus ilmselt seniseid plaane väga ei mõjuta

Euroopa Komisjon kirjutas Eestile ette, et 20 protsenti taaskäivitamise rahast peab minema digipöördeks ja 37 protsenti rohepöördeks, kõik projektid peavad algama hiljemalt 2023. aasta lõpus ja tegevused peavad lõppema 2026. aasta juuliks. Nende raamide sees me nüüd toimetame.

Detsembris joonistas valitsus üsna laia pintsliga paberile oma põhilised prioriteedid. Digivaldkonnas soovis valitsus panustada nii viimase miili investeeringutesse kui kõnekrattide arendamisse, rohepöördes märgiti muu hulgas ära Rohuküla raudtee ehitus ja Tallinna Vanasadama trammiliin. Tervishoiuvaldkonnas pandi kirja meditsiinikopterid ja kogu rahastu ilmselt kõige kallim üksikobjekt Tallinna haigla.

3. detsembril valitsuskabinetis kokkulepitud prioriteedid Autor/allikas: Rahandusministeerium

Prioriteedid käes, kohtusid ministeeriumide ametnikud Euroopa Komisjoni ametnikega ja rääkisid juba lähemalt, mida rahaga teha võiks. Komisjon omakorda püüdis aru saada, kuidas lähevad ministeeriumide mõtted kokku Eesti pikaajaliste vajadustega.

"Peale neid temaatilisi kohtumisi komisjoniga on ministeeriumid iga teemaploki avamiseks alustanud kirjatööd, et Euroopa Komisjonile saata juba detailsemat materjali iga investeeringu- või reformiplaani kohta," rääkis Tomingas.

Kirjatööd hakkavad valmis saama ning läbirääkimised Euroopa Komisjoniga lähevad üha detailsemaks ja ametlikumaks. Seda ongi vaja, sest aprilli lõpus loodetakse täpsem plaan kokku saada. Valitsuse vahetus toob küll väikese viivituse.

Meenutame, et praegu töötavad ametnikud ametist lahkuva valitsuse prioriteetide järgi, Reformierakond pole jõudnud veel oma sisendit anda. Sestap panid ministeeriumid tehtud täpsustused mõneks ajaks ootele.

Reformierakondlane Aivar Sõerd ütles, et seni peetud läbirääkimistega on nad päris hästi kursis ja olulisi etteheiteid peatsel peaministrierakonnal pole. Ta märkis, et paljudes asjades, alates digiteenuste arendamisest kuni korterelamute soojustamiseni on erakondadel üsna ühine arusaam.

"Kui me seal midagi muudame, siis see pole mitte parteilist joont mööda, vaid pigem selline vaade, et kas need valdkonnad on täpselt vastavuses selle fondi eesmärkidega," selgitas Sõerd.

Kuidas selgitada komisjonile, et meil on uut haiglat vaja?

Seega, seni tehtud plaanidesse võivad muutusi tuua pigem läbirääkimised Euroopa Komisjoniga, mitte niivõrd valitsusevahetus.

Hea näide on taaskäivitamisrahastu Eesti osa kõige kallima objekt Tallinna haigla, milleks me loodame saada kuni 380 miljonit eurot. Võimalust haigla jaoks euroraha kasutada kompas Eesti juba siis, kui koroonakriis veel maailma ei kimbutanud. Toona oli Euroopa Komisjon pigem tõrges. Õigemini öeldi Eestile üsna otse, et Tallinnasse betooni valamiseks tõenäoliselt raha ei anta.

Kuna taaskäivitamisrahastu on muu hulgas mõeldud tervishoiu edendamiseks, avas see haiglale uue võimaluse. Siiski pole veel kindel, et Euroopa Komisjon meie plaaniga nõustub.

Aivar Sõerd nimetas esimese probleemina kitsast ajaraami. Haiglat pole veel projekteerima hakatud, aga komisjoni reeglite järgi peaks ehitus algama juba vähem kui kolme aasta pärast. Teine võimalik takistus on sisulisem. Aivar Sõerd selgitas, et Euroopa Komisjon hindab perioodiliselt iga liikmesriigi majanduse käekäiku ja annab ka soovitusi, kuhu peaks rohkem panustama.

"See ka on üks sisend, et need valdkonnad, kuhu me tahame, et raha läheks, peavad kokku langema komisjoni välja toodud kitsaskohtadega," selgitas Sõerd.

Triin Tomingas tõdes, et Eesti soovi kõrval uut haiglat ehitada näeb komisjon teisi, pisut suuremaid probleeme. Komisjon on küsinud, kas meil ikka jagub piisavalt meditsiinipersonali ja rõhutanud, et kättesaadavamaks tuleb muuta just esmatasandi tervishoiuteenused.

"Ja nüüd nendes konsultatsioonides, mis me RRF-i raames oleme pidanud, eks meile on neid vajadusi meelde tuletatud ja soovitud näha ka vastuseid, et kuidas me ikkagi ka neid kitsaskohti lahendame," rääkis Tomingas.

Ametlikku tagasisidet pole me oma soovidele veel komisjonilt saanud. Aga nagu öeldud, ka ametlikku taotlust alles kirjutatakse ja sinna püütakse seada sobilikud märksõnad.

"Meditsiiniasutuste konsolideerimine peaks andma efekti ka tööjõuressursi mõttes. Kaob dubleerimine ja olemasolevat ressursi saab paremini kasutada," selgitas Triin Tomingas, miks võiks komisjon ka meie haiglaplaani toetada.

Aivar Sõerd lisas, et kui Euroopa Komisjon vaatamata läbirääkimistele Tallinna haiglale toetusraha anda ei soovi, on riigil teisigi võimalusi, näiteks taaskäivitamisrahastu laenuosa.

"Ehk Eesti saaks ka kuni 1,9 miljardit eurot laenu võtta ja võib-olla laenu abil Tallinna haiglat ehitada," selgitas Sõerd. "Seal on jälle küsimus, et võib-olla me saame ise finantsturgudelt soodsamat laenu, kui fondi kaudu."

Esialgu loodab Eesti siistki RRF-i toetusrahale. Kuhu läbirääkimised viivad ja kuidas me täpsemalt taasterahastut kasutame, peaks laiem avalikkus teada saama märtsis.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: