AstraZeneca teatas möödunud nädalal, et tarneraskuste tõttu kahaneb Euroopa riikidele jaotatav vaktsiinikogus esimeses kvartalis umbes 60 protsendi võrra algselt lubatust. See aga ei tähenda, et tarned kõigis riikides 60 protsendi võrra kahaneksid. Näiteks Leedu jõudis juba möödunud nädalal teatada, et nende jaoks tähendab see 80-protsendilist AstraZeneca tarne vähenemist.

Eestil nii selget ülevaadet tarnete vähenemisest veel ei ole.

EL-i riigid said AstraZeneca esindajatega esimest korda maha istuda alles möödunud reedel. Vaktsiinitootja lubas siis, et veebruaris on Eestisse oodata ligikaudu 75 000 doosi, ent tarnete täpsete kuupäevade ja koguste kohta veel infot ei ole. Samuti ei veel infot märtsi võimalike koguste kohta.

"Eelostulepingu alusel ootasime 2021. aasta esimeses kvartalis 270 000 doosi AstraZeneca vaktsiini," täpsustas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eva Lehtla.

75 000 doosi on pisut üle veerandi esimesel kvartalil Eestile lubatust. Kas märtsis on oodata teist sama palju vaktsiini kui veebruaris, pole aga teada. Kui lähtuda tootja üldistest lubatud kogustest ja nende vähenemisest 60 protsendi võrra, ei pruugi märtsis päris teist sama palju tulla.

Väiksem tarnekogus tähendab, et mingite sihtrühmade vaktsineerimine peab edasi lükkuma. Seni on räägitud AstraZeneca oodatavast vaktsiinist kui nn rahvavaktsiinist, mis sobib tervetele täiskasvanud elanikele ehk üldpopulatsioonile. Riskirühmi aga plaaniti vaktsineerida Pfizeri/BioNTechi ja Moderna preparaatidega.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse ütleski ERR-ile, et riskirühmade vaktsineerimist AstraZeneca tarnete hilinemine ei puuduta.

"See ei mõjuta riskirühma vaktsineerimist, mida me teeme eelkõige Pfizeri/BioNTechi ja Moderna vaktsiniidega, kuna neil on nii kõrge efektiivsus. Ootame ära ka lõplikult AstraZeneca müügiloa, et koos immunoprofülaktika komisjoniga otsustada, kes on need rühmad, kellele sellest vaktsiinist on oodatav kasu kõige suurem. Siis saame kommenteerida," lisas Jesse.

Ta ütles, et üldpopulatsiooni vaktsineerimist AstraZeneca väiksemad tarnekogused tingimata edasi ei lükka.

"Ei saa seda praegu öelda, et üldpopulatsiooni vaktsineerimine lükkub seetõttu edasi," ütles Jesse.

Ta selgitas, et AstraZeneca pidi oma uuringuid täiendama ning heakskiidu andmine ongi seetõttu edasi lükkunud, et Euroopa ravimiamet küsis tootjalt täiendavaid andmeid.

"Sellest selgub, millisel sihtrühmal oleks nende vaktsiini kasutamine kõige otstarbekam. Siin ei saa järeldada, kas ja millal üldelanikkonnale vaktsiin kättesaadavaks muutub. Oleme välja arvutanud, et maikuus see juhtub. Teame, et jaanipäeval ei ole mõtet inimesi vaktsineerima kutsuma hakata - maikuus on inimeste vaktsineerimishuvi suurem, kui vahetult enne jaanipäeva. Seetõttu on plaan avada vaktsineerimisvõimalus kõigile maikuus," selgitas Jesse. "Mis enne toimub – märtsis-aprillis –, mis rühmad mis kiirusega vaktsineerimisele kutsutakse, sõltub sellest, millised millised andmed AstraZeneca Euroopa ravimiametile andis, kust selgub, millised on selle vaktsiini omadused."