AstraZeneca ei võtnud endale Euroopa ees kohustusi, vaid lubas anda endast parima. Euroopa Liit sõlmis lepingu Suurbritanniast kolm kuud hiljem, kuid soovis vaktsiini saada enam-vähem samal ajal, teatas Itaalia ajaleht la Repubblica.

"Niisis ütlesime, anname endast parima, kuid lepingulisi kohustusi me ei saa võtta, kuna meie Euroopa tootmisvõimekus on Suurbritannia omast kolm kuud maas," ütles Sorioti usutluses ajalehele.

Suurbritanniaga sõlmis AstraZeneca kokkuleppe juunis, kolm kuud enne Euroopa Liidu lepingut. Kõik Suurbritannias toodetud vaktsiiniannused lähevad kõigepealt kohalikule turule, kus nõudlus on praegu väga suur. 

Suurbritannias vaktsineeritakse koroonaviiruse vastu 2,5 miljonit inimest nädalas ja praegu ei jää seal toodetud vaktsiinist Euroopa jaoks midagi üle.

"See vaktsiin töötati välja Suurbritannia valitsuse, Oxfordi ja ka meiega (AstraZeneca). Niipea kui võimalik, aitame Euroopa Liitu. Ettevõttena oleme pooleldi rootslased ja pooleldi britid, seega oleme sama palju eurooplased kui britid," lisas Sorioti.

Sorioti sõnul on koroonavaktsiini tootmisel kaks etappi: esimese etapi käigus toodetakse spetsiaalses tehases vaktsiin, mida nimetatakse ravimiaineks. Pärast seda viiakse ravimiaine teise tehasesse, kus asetatakse vaktsiin viaalidesse ja seda nimetatakse ravimi lõpptooteks. Vaktsiini toodetakse kahes tehases, need asuvad Hollandis ja Belgias. Ravimi lõpptoodet toodetakse aga Itaalias ja Saksamaal.

"Ravimitoodete seisukohast on meil täisvõimsus, praegused probleemid on meil seotud vaktsiini enda tootmisega. Euroopas on AstraZenecal suur vaktsiini valmistamise tehas, millel oli tootlusprobleeme. " ütles Sorioti.

Sarnaseid probleeme on olnud Suurbritannia tarneahelas, kuid nemad sõlmisid vaktsiinilepingu kolm kuud enne Euroopat.

"Nii et Suurbritanniaga on meil olnud kolm kuud aega, et parandada kõik kogetud vead. Mis puutub Euroopasse, siis oleme nende tõrgete kõrvaldamisel kolm kuud maas. Kas ma tahaksin paremini teha? Muidugi," sõnas Sorioti.

Sorioti sõnul pidid nad seejärel tegema tehnoloogiasiirde, et välja koolitada oma teised tootmispartnerid.

"Koolitame neid tootmise osas. Ja siis, teate, mõned inimesed on selles protsessis uued. Nad ei tea, kuidas vaktsiini valmistada ja nad pole nii tõhusad kui teised," lisas Sorioti.

AstraZeneca suudab praegu toota umbes 100 miljonit koroonavaktsiini annust kuus. Euroopa saab veebruaris 17 protsenti sellest kogusest, kuid selle elanikkond moodustab maailma populatsioonist viis protsenti. 

"Euroopa ütles, et vaktsiinile peab juurdepääs tagatud olema kogu maailmas. Seda me teeme. Euroopa saab saab 17 protsenti meie globaalsest varust kuus," ütles Sorioti.

Sorioti sõnul ei võta AstraZeneca kindlasti eurooplastelt vaktsiine ära, et neid siis kasumiga kusagil mujal müüa. Kõik valitsused maailmas on surve all ja seepärast suhtub ka Euroopa Komisjon protsessi emotsionaalselt, lisas ta.

"Kui me teeniks kasumit kusagil mujal, siis rikuksime Oxfordiga sõlmitud lepingut," ütles Sorioti.

Pärast Euroopa ravimiameti (EMA) heakskiitu saadab AstraZeneca kohe vähemalt kolm miljonit koroonavaktsiini annust Euroopasse, eesmärk on veebruari lõpuks tarnida 17 miljonit annust. See tähendab, et Saksamaa saab järgmisel kuul kolm miljonit doosi, Itaalia 2,5 miljonit ja Hispaania kaks miljonit.

"See pole nii hea, kui tahaksime, aga tegelikult pole see ka nii hull," ütles Sorioti.