Euroopa Liidu koroona vastu vaktsineerimise strateegia on lonkamas mitut jalga. Kui üle-eelmisel nädalal teatas Pfizer/BioNTech ajutisest vaktsiinitarnete vähenemisest, siis eelmise nädala lõpus tegi sama AstraZeneca.

Kuigi firma vaktsiin peaks Euroopa Ravimiametilt saama heakskiidu alles selle nädala lõpus, protestivad riigid juba aktiivselt kärbete vastu. Kardetavalt võivad tarned olla seniloodetust ligi 60 protsenti väiksemad.

AstraZeneca sõnul on neil probleeme Euroopa tootmisüksuse efektiivsusega.

Euroopa Komisjon on seepärast nõudnud ravimitootjalt ka selgitusi. Komisjoni tervisevolinik Stella Kyriakides saatis pühapäeval ettevõttele märgukirja. Esmaspäeval kohtus Kyriakides AstraZeneca esindajatega. Tema sõnul ei olnud ravimifirma selgitused piisavad.

Kyriakides ütles esmaspäeva õhtul olnud pressikonverentsil, et kohtub veel esmaspäeval AstraZenecaga uuesti.

"Euroopa Liit on toetanud koroonaviiruse vastase vaktsiini kiiret väljatöötamist ja tootmist 2,7 miljardi euroga. Tahame selgust ülekannete kohta ning täielikku
läbipaistvust EL-ist eksporditavate vaktsiinide kohta. Tulevikus peavad kõik ettevõtted, kes toodavad koroonaviiruse vastast vaktsiini, esitama Euroopa Liidule teatise, kui nad tahavad eksportida vaktsiini kolmandatesse riikidesse," rääkis volinik.

Probleemi muudab eriti märkimisväärseks see, et komisjon sõlmis ravimitootjatega eelostulepingud just tootmiskindluse tugevdamiseks. Seepärast maksti tootjatele juba sügisel välja mitusada miljonit eurot.

Nüüd soovib komisjon vastuseid, kas seda raha ei kasutatud toomiskindluse suurendamiseks või said vaktsiini esmajärjekorras hoopis need riigid, kes rohkem maksid.

Kuigi komisjon ei ole tootjaid veel kohtuga ähvardanud, tegi seda pühapäeval Itaalia. Välisminister Luigi di Maio sõnul ei nõua nad kompensatsiooni ehk raha, vaid soovivad lubatud vaktsiine.

"Seda Euroopa lepet ei täida Pfizer ega AstraZeneca ja sellele järgnevad juriidilised tagajärjed. Töötame selle kallal, et meie vaktsineerimiskava ei muutuks," sõnas Di Maio.

Tegelikult on probleeme ka riiklike strateegiatega, mis ei püsi kuidagi Euroopa Komisjoni seatud tempos. Nende hinnangul peaks suve lõpuks saama vaktsineeritud 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. Praegu ei liigu sellise kiirusega aga ükski Euroopa Liidu liikmesriik. Kõige drastilisem on olukord Bulgaarias, mis praeguse tempos jätkates jõuaks eesmärgini aastal 2040.

Kuid see on vaid arvutus paberil, sest suure tõenäosusega kasvavad siiski lähikuudel olulisel määral nii vaktsiini tootmismahud kui ka päevaselt vaktsineeritavate inimeste hulk. Ent Euroopa Komisjoni eesmärkideni jõudmist ei usuta eriti ka Brüsselis.

Kiik: maist saavad kõik soovijad end vaktsineerida

Eesti lootis aasta esimestel kuudel saada AstraZenecalt 270 000 doosi vaktsiini, veebruaris on ravimifirma eraldanud aga kõigest 75 000 doosi vaktsiini, järgmiste kuude kogus on veel lahtine.

"Eestile on teada, et järgmise kuu jooksul on tulemas AstraZeneca vaktsiine 75 000 doosi. Tõepoolest, need numbrid on mõnevõrra väiksemad kui algses jaotuskavas ette nähti," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik "Aktuaalsele kaamerale".

Leedu on juba teatanud, et saab AstraZenecalt loodetust 80 protsenti vähem vaktsiini. Kui suur kärbe ootab ees Eestit, ei soostunud Kiik ütlema, sest praegu pole teada märtsis-aprillis eraldatav kogus.

Vastukäiv info ravimifirmadelt on teinud Eesti ettevaatlikuks ja praegu arvestatakse vaid nende vaktsiinidega, mis on kohal või Tallinna poole teel.

"Pfizer on lubanud, et nad veebruari keskpaigast oma tootmisvõimsust suurendavad ja esimese kvartali jooksul kõik need doosid, mis tulemata jäid, tagasi arvestavad. On lubadus ka see, et tarned võiksid olla mõnevõrra suuremad," ütles sotsiaalminister.

Nii Kiik kui ka Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets usub, et alates maikuust on kõigil soovijatel võimalik end koroona vastu vaktsineerida.