Suurim naiste osakaal on olnud mõlema Kallase ja Rõivase esimeses valitsuses ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kaja Kallase valitsus. Autor/allikas: Stenbocki maja

Iseseisvuse taastanud Eestis on põhiseaduse järgi moodustatud valitsusi alates 1992. aastast. Selle aja sisse on mahtunud 16 erinevat valitsust üle 150 eri ministriga. Naiste osakaal valitsuses on aga pidevalt muutunud.

Taasiseseisvunud Eestis moodustati valitsus 1992. aasta põhiseaduse järgi esimest korda sama aasta 21. oktoobril, mil sai peaministriks Mart Laar.

Meessoost ministreid on sellest ajast alates eri valitsustes olnud üle nelja korra rohkem kui naisi. Valitsusse on läbi aja kuulunud 127 erinevat meest ja 31 erinevat naist.

Naiste osakaal on aga Mart Laari esimesest valitsusest alates olnud pidevas muutuses. Kõige vähem naisi oli Andres Tarandi valitsuses, kus 15 ministrist vaid üks oli naine. Reformiministrina töötas sel ajal Liia Hänni.

Esimene märgatav muutus tuli aga Siim Kallase valitsuses, kus 14 ministrikohalt käis läbi 16 inimest, kellest viis olid naised. Seega oli pea kolmandik ministritest naised.

Samas toimus kohe pärast Kallase valitsust naiste osakaalus langus, kui Juhan Partsi valitsuses oli 14 ministritooli, valitsusest käis läbi 19 erinevat nime, kellest vaid kaks olid naised. Niisiis langes naiste osakaal kümnendiku peale.

Uus märgatavam tõus naiste osakaalus oli Taavi Rõivase esimese valitsuse ajal, mil ministritoole oli samuti 14, kuid erinevaid ministreid oli valitsuse toimimise jooksul kokku 17, kellest kuus ehk 35 protsenti olid naised.

Rõivase teise ja Jüri Ratase esimese valitsuse ajal oli naiste osakaal võrdne ehk neljandik ministritest olid naised. Ratase teise valitsuse ajal aga osakaal langes, kui 15 ministritooli pealt käis läbi 22 inimest, kellest neli olid naised. Kusjuures Kert Kingo jõudis ministrina töötada vaid viis kuud.

Kaja Kallase valitsuses on aga teatavasti 15 ministrikohta, millest seitsmel on naised. See on ka läbi ajaloo kõige kõrgema naiste osakaaluga valitsus.

Kui vaadata aga ministriportfellide jaotust, siis selgub, et enim on naised saanud olla sotsiaal- või sotsiaalkaitseministri positsioonil. Kokku on naised olnud neil positsioonidel kaheksas valitsuses.

Kultuuriministrid on olnud naised aga kuuel korral ning haridusministri või haridus- ja teadusministri rollis viiel korral.

Erinevatel majandusalastel ministritoolidel, nagu näiteks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri, majandus- ja taristuministri ning ettevõtlusministri positsioonil, on naised olnud seitsmel korral.

Kõige rohkem ehk neljal korral on ministrina töötanud nii Mailis Reps, Urve Palo kui ka Keit Pentus-Rosimannus.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: