Teedele lumesulatuseks visatav sool teeb neljajalgsete käpad katki
Tallinna lemmikloomaomanikud on hädas soolaga, mida teedele lumesulatuseks visatakse, sest see lõhub neljajalgsete käppi. Linna keskkonna- ja kommunaalamet möönab, et tänavu kasutatakse soola lumetõrjes varasemast rohkem.
Kui linlased on hädas inetute soolarantidega saabastel, mis jalavarje rikuvad, siis neljajalgsed peavad tänavatele visatavat soola taluma suisa "paljajalu". See põhjustab loomakäppadele nii valu kui ka ravi vajavaid lõhesid.
Lemmikloomaomanikud on täheldanud, et tänavu on nende hoolealuste käpad katkisemad kui vararsematel aastatel.
"Talv Tallinnas tähendab paraku seda, et teedele visatakse mingit ollust, mis lume sulatab. Minu peres tähendab see aga seda, et sõiduteed ületades koerad kiunuvad, sest käppadel on valus. Sel aastal on asi kuidagi eriti hull, vanemal koeral on käpp juba nii valus, et ta lonkab. Pärast igat jalutuskäiku loputan käppi ja vahatan," kirjeldab kahe prantsuse buldogi omanik Lauri. "Maal pole üldse probleemi, käpad on rõõmsad, aga linnas on asi muutunud täiesti talumatuks."
Eeskätt on probleemsed sõiduteed ja suuremad kõnniteed, samuti bussipeatuste ümbrus, kus on näha, et lund on keemia abil sulatatud.
See on viinud ekstreemsete meetmeteni, et loomi valust ja kannatustest säästa.
"Peamine soovitus – koer tuleb üle tee tassida," resümeerib Lauri sotsiaalmeedias loomaomanike gruppides üksteisele jagatud soovitusi. "Üks veab oma retriiverit ja teine kaht biiglit. Kevadeks oleme seega üliheas füüsilises vormis."
Tallinna Loomakliiniku loomaarstile Kai Laarsile on Lauri ja teiste koeraomanike mure tuttav, millega tema poole talviti pöördutakse.
"See on pigem igatalvine mure, mitte midagi uut," ütleb Laars.
Millest soolasegu täpsemalt koosneb, ta ei tea. Seetõttu soovitab ta jälgida, et loom pärast jalutuskäiku oma käppi ei lakuks. Samas lisab ta seedehäireid ega mürgitusjuhtumeid esinenud ei ole, kuid suuremas koguses soolasegu lakkumine head ei tee.
"Nii tänavatele piuistatav graniitkillustik kui ka kemikaalid võivad tallaalust nahka ja käpapadjandeid ärritada. Talvel hakakvad nii käpaalused külmetama kui ka padjandite nahk rohkem pragunema."
Laars soovitab loomaomanikel, kelle hoolealused enam kannatavad, esmalt käpad tuppa tulles ära loputada, et kemikaalid ja kivikesed karvadelt ja nahalt eemaldada.
"Killustikuga olukord veidi parem, kemikaalidega hullem," ütleb ta loomade kohta, kelle pärast omanikud veterinaarkliinikusse on pöördunud. Looma tõust see ei sõltu.
Loomade seisukohast soovitab veterinaar linnal eelistada seetõttu võimalusel graniitsõelmeid soolasegule.
Raviks sobib kõige paremini käpapadjandi vaha, mis aitab käpanahka natuke pehmendada, pragudel paraneda ja kaitseb ka teele puistatavate kemikaalide eest. Seda saab nii loomakliinikutest kui ka mõnedest lemmikloomakauplustest.
Koeraomanik Lauri muretseb, et soolasegule võib olla lisatud veel mingit keemiat, mis selle lemmikloomadele mürgiseks muudab.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti hooldusosakonna juhataja Ago Vill kinnitab, et tegemist on siiski puhta soola ehk naatriumkloriidiga, mis muud keemiat ei sisalda.
"Naatriumkloriidita sõiduteed puhtaks ei saa, ainult graniitsõelmetega oleksid sõiduteed libedad. Lumi sõidetakse kinni, siis oleksid teed nagu kuumaastik," põhjendab Vill.
Ent soola ei kasutata üksnes sõiduteedel, mille ületamine loomadele enim kannatusi põhjustab.
"Kõnniteedel ikka kasutatakse ka soola, eriti viimasel ajal. Sellel aastal on natuke rohkem seda kasutatud, kui eelnevatel aastatel," ütleb Vill. "Kõnniteedele pannakse sõelmeid, mille sisse on segatud natuke soola, eriti bussipeatuste alad, et kui inimene astub bussi pealt maha, siis ta ei libastuks."
Ta selgitab, et graniitsõelmeid üksi palja jäävälja peale puistata pole mõtet, sest need ei haaku jääga. Sestap on vajalik lisada soola, mis jääd sulatama asub, et sõelmed saaksid jää sisse vajuda oma tööd tegema.
Lisaks tassivad jalajäijad soola jalgadega sõiduteetelt ja ülekäikudelt kõnniteedele ka.
Vill möönab, et tasakaalupunkti leidmine ongi keeruline. Ka inimeste soovid on erinevad.
"Lapsevanemad tahaksid lapsega minna talvel lasteaeda kelguga, aga kui tee on lumest puhas, siis kus sa lähed. Vanainimesel on jälle väga hea meel, kui tänav on lumest puhas, et tal pole libe," toob ta näiteks. "Kõigile ei saa meele järele olla. Elame paratamatult kliimavööndis, kus on ka talv. Talvel tuleb talviste oludega arvestada."
Toimetaja: Merilin Pärli