"Välisilm" analüüsis sündmusteahelat vaktsiinikriisi taga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ken Mürk/ERR

Eelmisest nädalast Euroopa Liidu südames Brüsselis jääb paljudele ilmselt pikaks ajaks meelde käteväänamine Euroopa Komisjoni ja koroonavaktsiini tootja AstraZeneca vahel. "Välisilm" analüüsis sündmusteahela tagamaid.

Olgu meeldejäävaks sündmuseks sõnasõda Euroopa Komisjoni ja ravimitootja AstraZeneca juhi vahel, komisjoni loodud koroonavaktsiini ekspordi mehhanism või selle jõustamise segadus reede õhtul. Viimast nimetas väljaanne the Politico komisjoni viimaste aastate suurimaks käkerdiseks. Mõni võib selleks pidada kogu eelmisel nädalal toimunud sündmusteahelat.

Algandmed on lihtsad: Suurbritannia tellis AstraZenecalt kokku 100 miljonit ning Euroopa Liit juba esimeses kvartalis 120 miljonit doosi vaktsiini. Nii siin kui sealpool Inglise kanalit on kaks tehast, kus ravimitootja vaktsiini toodab.

Siit edasi läheb asi segaseks, sest olulised faktid on lepingutes kaetud konfidentsiaalsusklausliga. Ent mingil põhjusel teatas AstraZeneca üle-eelmisel nädalal, et ei suuda täita oma Euroopa Liiduga sõlmitud lepingut. Arvestades kahe osapoole suuruste ja vaktsiinilepingute erinevust, kerkib paratamatult küsimus, miks eelistab farmaatsiahiid just pisemat osapoolt.

"Nägemus, et ettevõte ei ole kohustatud tarnima vaktsiine, sest me allkirjastasime lepingu, milles nad lubasid anda endast parima, ei ole ei õige ega aktsepteeritav. Me sõlmisime lepingu kindlustamaks seda, et firma loob tootmisvõimekuse, et nad saaksid tarnida meile vaktsiine sel päeval, kui nad saavad ravimiameti heakskiidu," rääkis Euroopa Komisjoni tervisevolinik Stella Kyriakides.

Euroskeptikute esimene vastus oleks, et Euroopa Liidu leping on palju kehvem kui Suurbritannial.

Ent sellest, üsna lihtsakoelisest versioonist, on olemas ka keerulisemaid. Üks neist võiks kõlada nii, et AstraZeneca jaoks oli ühel hetkel selge, et nad ei suuda oma võetud kohustusi täita. Ja lihtne arvutus näitas, et odavam on rikkuda pigem ühte, kui kahte lepingut korraga. Kuna Euroopa Liidu lepingusse oldi nagunii juba kärped sisse toodud, siis oligi liisk langenud.

Teise versiooni kohaselt sõlmis AstraZeneca lepingud, mis on vastukäivad. See tähendab, et nii Euroopa Liidule kui Suurbritanniale lubati toodangut neljast eelpool mainitud tehasest. Ent brittidele klausliga, et Suurbritannia tehastest saab ennekõike täidetud kohalik vajadus. Kui firma mõistis, et mahud pole piisavad, siis polnudki neil enam muud võimalust, sest britid endale mõeldud doose eksportida nagunii ei laseks.

Eksisteerib ka hullumeelsemaid versioone brittide ja ravimitootja salakokkuleppest või siis ärimeeste soovist vaktsiine kallimalt mujale müüja. Kas ükski neist versioonidest tõele vastab, teavad vaid ravimifirma juhid.

Kuid Euroopa Liidu poolt reedel seatud ekspordipiirangu tulemusena avastas ravifirma ootamatult juba pühapäeva õhtuks üheksa miljonit lisadoosi. Euroopa Liit võib selle üle vaid õnnelik olla, kuid küsimused jäävad üles.

Omaette küsimus on veel seegi, kuidas suutis Euroopa Komisjon ise teha mehhanismi, millega oleks kehtestatud Iiri saarele keskele piir. See punkt võeti reede õhtul küll kiiruga tagasi, ent kriitikute hambusse jääb see kont ilmselt pikkadeks aastateks.

"Minu arusaam on, et see kohutav tüli, terav tüli AstraZeneca ja Euroopa Komisjoni vahel lepinguliste kohustuste üle vaktsiinide tarnimisel võttis kogu tähelepanu endale. Inimesed tegi selle otsuse pimesi. Ma arvan, et on väga palju õppida sellest kuidas kõik välja tuli," rääkis Iirimaa peaminister Micheal Martin.

Euroopa liidu vaktsineerimisstrateegiale on mõtet sisulisemaid hinnanguid annda alles aasta või enama pärast, kuid see nädal oli kindlasti kehvemate killast.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: