Brexiti järel tunnevad abituriendid suuremat huvi Hollandi ülikoolide vastu

Foto: Siim Lõvi /ERR

Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust on tugevalt vähendanud õpilaste soovi minna Suurbritanniasse edasi õppima. Brexiti järel tuntakse üha suuremat huvi Hollandi ülikoolide vastu.

Üks, kes aitab õpilasel kandideerida Suurbritannia ülikoolidesse, on Dream Foundation. Nende andmed näitavad, et sel aastal on kandideerijate arv vähenenud 70-80 protsenti. Selle peamine põhjus on Brexit, mis muudab Eesti õpilaste õppima minekut kolmel viisil.

"Üks on see, et eestlased ei saa enam võtta õppelaenu, mis varem oli võimalik Inglismaa ja Walesi ülikoolide puhul ja kaob ära Šotimaal tasuta õppimine. Teiseks lähevad eestlaste õppemaksud sama kõrgele kui on teiste rahvusvaheliste õpilaste õppemaksud. Kolmandaks on siis vajalik viisa taotlemine," rääkis Dream Foundationi esindaja Katriin Visamaa.

Kuna mitmeid erialasid saab bakalaureuse astmes õppida ingliskeelsel õppekaval Euroopa riikidest vaid Suurbritannias, on osa noori hoolimata Brexitiga kaasnevatest raskustest otsustanud sellel aastal siiski Inglismaale õppima asuda.

"Mina kandideerisin inglise keele ja loovkirjutamise erialale ja see ongi nii, et Inglismaal on see põhimõtteliselt ainuke valik, kuhu mul minna on, et seda õppida. Mul on mõttes veel ka üks ülikool Hollandis ja Taanis, aga nende eriala pole vast täpselt see, mida sooviksin," rääkis Tallinna 32. Keskkooli abiturient Heleen Moss.

Suurem huvi Hollandi ülikoolide vastu

Kuigi Suurbritanniasse soovib sellel aastal minna õppima tavapärasest vähem õpilasi, on haridusagentuur Evenori haridusspetsialisti Katalin Püssimi sõnul huvi välismaal õppimise vastu eelnevate aastatega samal tasemel. Muutunud on aga riikide eelistus.

"Oluliselt rohkem populaarsemaks on muutunud Holland ja ka loomulikult Taani. Taani ja üldse Skandinaavia on alati olnud populaarne, kuna seal on õppimine tasuta, õppemaksu Euroopa Liidu kodanikele ei ole. Aga Holland just seetõttu, et seal on väga palju ülikoole ja väga palju ülikoole pakub suurt ja laia valikut inglisekeelseid erialasid, seetõttu on see jäänud praegu esimeseks alternatiiviks," rääkis Püssim.

Visamaa sõnul võib aga õpilaste huvi Suurbritannias õppimise vastu tõusta, kui lisandub toetusi. "Võib-olla praegu need, kes kandideerisidki Inglismaa ülikoolidesse, jäid lootma natuke selle peale, et äkki tekib mingi võimalus, mis asendab õppelaenu süsteemi, et me ju ei tea, kas ülikoolid pakuvad midagi lisaks, kas tuleb mõni muu organisatsioon, asutus, kes saab toetada õpilasi," sõnas ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: