Haridus- ja noorteamet plaanib ülikoolidele spikerdamisvastast platvormi

Haridus- ja noorteamet (HarNo) plaanib hakata katsetama USA-s loodud eksamite järelevalveplatvormi ning kogub praegu infot ülikoolide vajaduste kohta. Platvormi rakendamise vajalikkuse osas andsid märku aga ülikoolid ise.
HarNo tehnoloogia juhtimise osakonna juhataja Indrek Reimand selgitas ERR-ile, et amet vahendab haridusasutustele praegu eksamite infosüsteemi (EIS), Moodle'it ja E-koolikotti. Lisaks ka plagiaadituvastussüsteemi Urkund ja loengusalvestussüsteemi Echo360.
Kuid nüüd on HarNol plaanis hakata kõrgkoolidele pakkuma võimalust kasutada Proctorio-nimelist rakendust.
"Tegemist on USA-s väljatöötatud lahendusega, mis on kanda kinnitamas Euroopas. Lahendus võimaldab korraldada väljaspool klassiruumi toimuvate eksamite järelvalvet, kui õppija on andnud selleks oma nõusoleku," selgitas Reimand.
Ta täpsustas, et pilootprojekt on planeeritud üheks aastaks ning amet loodab lepingu sõlmida sel kevadel. Praegu tegeletakse kõrgkoolidelt vajaliku informatsiooni kogumisega.
Initsiatiivi näitas Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valk ütles ERR-ile, et ülikool alustas juba möödunud kevadel seesuguse tehnilise lahenduse otsimist.
"Kuna tegemist on aga laiema huviga ning keeruliste andmekaitse-alaste tingimustega, mille osas pole mõtet igal ülikoolil eraldi läbi rääkida, siis tegime eelmisel aastal ettepaneku HarNole ühishanke korraldamiseks," selgitas õppeprorektor.
Ta lisas, et Proctoriot saab ühendada juba olemasoleva õpikeskkonna Moodle'iga.
"Proctorio on spetsiaaltarkvara, mida kasutada väga kindlal otstarbel ehk juhtudel, kui usaldusväärsete hindamistulemuste tagamiseks on vaja, et kaugtingimustes eksamite tegemisel oleks kõik hinnatavad võrdselt koheldud. Seejuures, et keegi ei kasutaks keelatud abimaterjale või muud keelatud abi," selgitas Valk.
Valgu sõnul on kaugõppe jäädes vajalik Proctorio rakendus, sest eksamid toimuvad üldjuhul ainult veebis.
"Täpset mahtu ei oska hinnata, see sõltub nii epidemioloogilisest olukorrast kui ka sellest, kui hästi see tarkvara töötab. Teisalt võib olla elektroonseid eksameid või teste vaja teha ka siis, kui viirusest tulenevaid piiranguid enam ei ole ehk vaatame tulevikuvajadustele laiemalt," lisas ta.
Tallinna Tehnikaülikooli õppeosakonna juhataja Betra Leesment ütles ERR-ile, et ka neil oleks vaja seesugust platvormi rakendada.
"Vajadus väga suur ei ole, aga mõned õppejõud on avaldanud soovi see kasutusele võtta," lisas ta.
Maaülikooli haridustehnoloog Veljo Kabin ütles ERR-ile, et kõrgkool on veel äraootaval seisukohal.
"Oleme kursis Proctorioga ja ootame hetkel läbirääkimiste tulemusi, mis HarNo litsentside hinnastamise osas peab, et seejärel otsustada, kas ja mis mahus me lepinguga ühineme," täpsustas ta.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve