Lause "me elame väga põneval ajal" on ühtaegu kulunum ja värskem kui eales varem. Maailmas toimuvad muudatused mõjutavad meid kõiki, neile on vaja kiiresti reageerida, aga neiks ka valmistuda.

Peame olema valmis ametiteks, mida pole veel välja mõeldud, tehnoloogiateks, mida pole veel leiutatud, ning probleemide lahendamiseks, mida me ei oska ette näha. See saab olla võimalik vaid haridusele ja teadusele toetudes. Just kool peab olema eriti ärgas ning käima ajast ees. Õnneks on meil üks maailma parimaid haridussüsteeme omast käest võtta.

Et globaalse küla kiirteel püsida, peame oma seniseid harjumusi, teadmisi ja töövõtteid pidevalt kriitiliselt ümber hindama – mis on toonud edu seni, ei pruugi kehtida homme. Aasta eest ei kujutanud me keegi ette, et üks viirus võib sulgeda kogu maailma koduaresti ning panna proovile meie kõigi kohanemisvõime ja kannatuse. Need keerulised olud on andnud meie digipöördele vägeva hoo.

Viimase PISA uuringu andmetel tunneb 84 protsenti Eesti noortest end digiseadmetega toimetamisel kindlalt. Samal ajal hindas viie aasta tagune rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC Eesti täiskasvanute toimetulekut tehnoloogiarikkas keskkonnas tagasihoidlikuks: arvutit oskas toona mitmekülgselt kasutada vaid kümnendik Eesti täiskasvanutest.

Täiskasvanute praeguste oskuste kohta meil teaduspõhist hinnangut käepärast pole – uuring lükkus kriisi tõttu edasi, aga võime olla päris kindlad, et nüüdseks on pilt muutunud.

Täiskasvanute digitarkus peab jõudma teismelistele järele

Noorte kõrgele digiteadlikkusele tuleb järele aidata ka niinimetatud digisisserändajate põlvkond – tänaste noorte vanemad ja vanavanemad. Väga oluline on luua IT-alaseid õppevõimalusi ka täiskasvanute täienduskoolitustesse, eriti arvestades, et tööturul annab see selgeid eeliseid.

Digipädevusi peab arendama pidevalt ja igas eas – just see on haridus- ja noorteameti üks südameasjadest. Toetame õpetajaid digipädevuste lõimimisel õppeainetesse ja korraldame koolitusi õpetajate digipädevuste tõstmiseks.

Digitehnoloogia arenguga oleme jõudnud faasi, kus maailma teadmised on koondunud virtuaalsesse pilve, mida saab kasutada nii inimene kui ka tehisintellekt. Tehnoloogiarikkas keskkonnas nõuavad digipädevust isegi lihtsad igapäevatoimingud, nagu vee keetmine või bussipileti ostmine. Rutiinne mehaaniline töö ja andmete kogumine on muutumas robotite pärusmaaks. Inimesele jääb see, mida arvutid veel hästi ei oska – loovus.

See kehtib ka hariduses – mida rohkem rutiinseid tegevusi saab õpetaja jätta tehnoloogia kanda, seda tähtsamaks muutub õpetaja roll õppija targa teejuhina. Haridus- ja noorteamet tahab lähiaastail panna püsti uuendusliku personaliseeritud õpet toetava taristu, n-ö hariduse digiloo.

Taristu annab õppijale ja õpetajale andmeid, mille põhjal on võimalik toetada iga õppijat talle sobivaima õpiraja leidmisel. Et igaüks saaks õppida oma võimeid, huvisid ja vajadusi arvestades ning just talle sobivas tempos.

Oskused, milleta muutunud maailmas ei saa

Teame ja oskame üha rohkem, kuid pidevalt muutuvas maailmas tuleb sellegipoolest aina edasi õppida. Igal Eesti inimesel peab olema võimalus õppida enda huvide ja võimete kohaselt igal ajal ja just talle sobivaimal viisil ka töö, pere ja harrastuse kõrvalt. Juba ammu ei piisa faktiteadmistest – õppimise fookus on võtmetähtsusega oskustel.

Üks neist – koostööoskus – on Eesti-taolise väikese ning avatud majandusega riigile ülioluline. Maailma uuenduslikes ettevõtmistes kaasalöömine toob meile investeeringuid ja uusi töökohti. Ennastjuhtiva loova ühiskonnaliikme tuumaks on kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskus.

Muutustega toimetuleku eelduseks on ka enesejuhtimise oskus. Distantstöö virtuaalsetes keskkondades nõuab enesedistsipliini, enesemotiivi ning pideva enesearendamist. Olen kindel, et nende oskuste abiga loome õnnelikumat ja edukamat ühiskonda, mille liikmed saavad hakkama ning suudavad kriise trotsides säilitada turvatunde homse ja ülehomse suhtes.

Me ei tunne veel tulevikuameteid ja -tehnoloogiaid, aga saame valmistuda kohtumiseks tundmatuga, olles valmis õppima. Elukestvalt.