Riikoja: valitsuse saja päeva plaan valimistest kaugemale ei vaata

Foto: Kairit Leibold/ERR

Valitsuskoalitsiooni sel nädalal avalikustatud saja päeva plaani ei vaata kaugemale kui järgmised valimised, ütles Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja Raadio 2 saates "Olukorrast riigis". Teine saatejuht, Eesti Ekspressi toimetaja Indrek Lepik leidis, et praeguses ebakindlas olukorras ongi valitsusel keeruline pikaajalisi plaane teha.

Riikoja tuletas saates meelde, et valitsuse koalitsioonilepingut kritiseeriti põhiliselt selle üldsõnalisuse ning selgete eesmärkide puudumise tõttu. Ka valitsuse saja päeva plaan ei anna tema hinnangul selgemat pilti.

"Tõsi, me saame teada seda, et kui tõesti need asjad, mida siin lubatakse, ära tehtaks selle esimese saja päeva jooksul ehk peamiselt pannakse paika strateegia, uuritakse, selgitatakse välja mingisugused asjad, siis selle pinnalt saab muidugi edasi minna, millega järgmise pooleteise aasta jooksul ühtteist ära teha," lisas ta.

Riikoja tõdes, et samas annab plaan vastuseid neile küsimustele, mille kohta osad lootsid, et uus koalitsioon pöörab need ümber või lõpetab ära. Ta tõi näiteks, et kui paljud on lootnud, et teise samba pensionireform pööratakse tagasi või muudetakse, siis saja päeva plaan annab selguse, et seda ei tehta. "Siin öeldakse, et suuname teisest sambast vabaneva raha pensionikindlustuse puudujäägi katmiseks, keskmise vanaduspensioni maksuvabaks muutmiseks ja erakorraliseks pensionitõusuks. Ilmselgelt sellisest asjast ei loobuta," selgitas ajakirjanik.

Riikoja hinnangul ei ole koalitsiooni plaan ka piisavalt julge. Ta tõi näite eesikeelse hariduse osa kohta.

"Mõnes kohas tekib mul küsimus, et miks ei ole julgetud selles paberis juba ilmselgeid samme edasi astuda. Näiteks kui räägime üldeesmärgist "Haritud ja nutikad inimesed", siis eelkõige sealsed punktid puudutavad eestikeelset haridust, aga siin ei räägita millegi pärast midagi sellest, et meie fookus number üks selleks, et kogu haridussüsteemi viia üle eestikeelseks, peab olema õpetajate koolitamine, kuna valdav osa neist õpetajatest, kes täna annavad haridust vene keeles, ei ole võimelised haridust eesti keeles andma. Aga kõik lapsed tuleb ikkagi ära õpetada ehk meil vaja vähemalt kolmandiku jagu uusi õpetajaid juurde. Selles mõttes on tore, et me seame eesmärke, teeme strateegiat, kuidas eestikeelset haridust edendada, seda kõike võite teha, aga tegutseme natuke julgemalt," kommenteeris ta.

Indrek Lepik märkis, et saja päeva plaan peegeldab paljus seda, et tegemist on kriisiaja valitsusega. "Ausalt öeldes ma ikka ei kadesta seda olukorda, kus mis iganes sorti ebamäärasuse tingimustes tuleb teha konkreetseid plaane," ütles ta.

"Kui räägime eestikeelsest kooliharidusest, siis meil praegu on ju üldse raskusi koolihariduse pakkumisega normaalsel tasemel. See on meeletu probleem, mistõttu ei saa lõpuni valitsusele ette heita, et need plaanid ülemäära detailsed pole, sest on ilmselge, et neist detailidest on erakordselt raske kinni hoida, sest me ei tea, millal rahvas saab vaktsineeritud, me ei tea, millal mingid majandussektorid saavad elavneda. Kui me räägime ka sotsiaalmajanduslikust poolest, mis puudutab tööpuudust, siis see on ju otseselt seotud sellega, kas toitlustusasutused, turismindus ja kõik muu saab toimida endisel määral," lisas ta.

"Aga õpetajate teema on oluliselt laiem ja saja päevaga ei tee midagi ära. Aga minu meelest on tarvis väga selget ja jõulist sõnumit, et õpetajahridus ja õpetajaamet on riigi poolt väga kõrgelt väärtustatud, sest kogu koolisüsteem istub tiksuva pommi otsas, sest õpetajate keskmine vanus ka eestikeelsetes koolides on väga kõrge ja 10-20 aasta pärast pole meil õpetajaid. Sellega peab tegelema praegu," sõnas Lepik.

Riikoja ütles kommentaariks Lepiku hinnangule, et kui valitsuse ainus eesmärk järgmised kaks aastat on kriisi leevendamine, siis tuleb koalitsioonil niimoodi ka öelda, kuid seda tehtud ei ole.

Ta lisas, et kriisi kõrvalt saab paljude muude teemadega ka tegeleda.

"Seesama õpetajate küsimus jne - need on pikaaegsed probleemid, nende lahendused võtavad aega viis kuni kümme aastat ja tegelikult saab nendega ka praeguse kriisi kõrvalt tegeleda ehk küsimus on tahtmises, küsimus on selles, kas see valitsus mõtleb kuidagi suures plaanis, mõtleb pikemalt kui järgmised valimised või mitte. Kui ma vaatan seda saja päeva plaani, siis ega ma siit ikkagi pikemat mõtlemist ei näe kui järgmiste valimisteni," rääkis Riikoja.

Lepik tõi näiteks, et üks selgete tähtpäevadega plaan valitsusel on põlevkivienergiast loobumine. Puudu on aga see, mis saab Ida-Virumaast siis, kui energeetikasektor sealt taandub. Riikoja lisas, et Ida-Virumaal põlevkivitööstuses töötavad inimesed võivad olla esialgu rahulikud, sest lähema 10-15 aasta jooksul ei juhtu selles valdkonnas midagi.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: