Mullu lisandus üle 16 000 töötu
Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal töötuse määr Eestis 6,8 protsenti. Töötuid oli 47 900, mis on 16 600 võrra rohkem kui aasta varem.
Tööjõus osalemise määr oli mullu 71,6 protsenti ja tööhõive määr 66,7 protsenti.
Statistikaameti analüütiku Katriin Põlluääre sõnul olid suurem osa töötutest tööta olnud vähem kui pool aastat. Eestlaste töötuse määr oli 5,8 protsenti ja vene rahvusest inimestel 9,4 protsenti. Töötuid mehi oli 25 300 ja naisi 22 600.
"Kõige kõrgem oli tööealiste elanike seas töötuse määr Kirde-Eestis, eriti teravalt paistis silma Ida-Virumaa," ütles Põlluäär. Linnades ja väikelinnades oli töötuse määr veidi madalam kui maapiirkondades.
"Aasta varasemaga võrreldes lisandus töötuid protsentuaalselt kõige enam ametnike, tehnikute ja keskastmespetsialistide ametialadelt," täpsustas analüütik.
Hõivatuid oli möödunud aastal 656 600 ja protsentuaalselt kõige enam lisandus neid aasta varasemaga võrreldes veevarustuse, kanalisatsiooni ning jäätme- ja saastekäitluse, samuti posti ja kulleriteenuse tegevusaladele. Hõivatute osakaal langes sama ajaga aga kõige rohkem masinate ja seadmete remondi ja paigalduse ning metsamajanduse ja metsavarumise tegevusaladel.
Täisajaga töötas hõivatutest 568 200 ja osaajaga 88 300. Võrreldes 2019. aastaga langes tööhõive määr 1,7 protsendipunkti.
"Täisajaga töötajaid jäi aastaga 17 900 võrra vähemaks, osaajaga hõivatute arv suurenes sama ajaga 3200 isiku võrra. Veidi üle kolmandiku osaajaga töötajatest teeb seda isiklikel või perekondlikel põhjustel ning 28 protsenti ei soovigi täistööajaga töötada," lisas Põlluäär.
Tööjõus osalemise määr jäi võrreldes 2019. aastaga samaks, mitteaktiivseid inimesi oli 279 700. Peamisteks mitteaktiivsuse põhjusteks olid pensioniiga, õpingud ning haigused või vigastused.
Möödunud aasta neljandas kvartalis oli tööjõus osalemise määr 72,4 protsenti, tööhõive määr 67 protsenti ja töötuse määr 7,4 protsenti.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi