Tartu ülikooli uuring: pooled koroonapositiivsed ei pruugi olla nakkusohtlikud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1614077280000 | amCalendar}}
Foto: Jassu Hertsmann

Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu äsja lõppenud etapp näitas, et nakatunute hulk on ühtlaselt kõrge kõigis Eesti maakondades. Samas selgus, et ligi pooltel positiivse koroonaproovi andnud täiskasvanutel on tekkinud viirusevastased antikehad ja nad pole tõenäoliselt enam nakkusohtlikud.

11.–22. veebruarini toimunud uuringuetapi vältel tegid osalejad viirusetesti ja andsid esimest korda proovi ka viirusevastaste antikehade määramiseks. Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul kõrvutasid teadlased testidele eelnenud küsitluse andmeid viiruseproovide ja antikehade analüüsi tulemustega, et hinnata viiruse levimuse kõrval ka viiruse suhtes immuunsuse saavutanute osakaalu.

Uuringuetapi käigus tehti juhuvalimi alusel koroonatest 2647 täiskasvanule, neist 2531 andis proovi ka antikehade määramiseks. Testivastus oli positiivne 53 inimesel, kellest 26 olid haiguse läbi põdenud, 27 aga endiselt nakkusohtlikud. Sellest järeldub, et kuigi koroonapositiivseid on täiskasvanud elanikkonnas hinnanguliselt 17 900, on nakkusohtlikud neist keskmiselt 8700.

Ruth Kalda hinnangul on n-ö igapäevastatistikasse minevate nakkusjuhtude seas nakkusohtlike inimeste osakaal ilmselt mõnevõrra suurem. "Koroonatesti tegevatel inimestel esineb haigussümptomeid sagedamini ja asümptomaatiliste osakaal on väiksem. [...] See on puhtalt oletus, aga umbes veerand positiivse proovi andnutest ei pruugi olla nakkusohtlikud," sõnas Kalda ERR-ile.

Kõigile testijatele lisaks antikehatesti tegemist ei pidanud professor aga mõistlikuks. "Teatud mõttes on see väärtuslik, aga see vajab laiemat arutelu," sõnas Kalda. Kõigile lisatesti tegemine oleks kulukas ja muudaks keerulisemaks proovide võtmist. Antikehatesti tegemiseks on vaja uurida veenist võetud verd.

Teaduskirjanduse põhjal on mujal maailmas antud positiivne koroonaproov kuni 80 päeva pärast nakatumist. Eesti rekord on mõnevõrra lühem. "Meil on olnud see 30–32 päeva kandis. Sinna kõrvale on huvitav vaadata, kuidas mõni inimene on pidanud laskma teha negatiivse tulemuse saamiseks kümme testi," märkis professor.

Antikehad haiguse põdemisest või vaktsineerimisest

Koroonaviirusevastaseid antikehi leiti 299 uuritaval. See tähendab, et hinnanguliselt on antikehad tekkinud 11 protsendil täiskasvanud elanikkonnast ehk umbes 120 800 inimesel. Antikehad tekivad inimese organismis teisel-kolmandal haigusnädalal või vaktsineerimise tulemusena.

Uuringust selgus, et suurem osa testitutest oli antikehad saanud haiguse teadliku (39 protsenti) või teadmatu (24 protsenti) põdemise tagajärjel. Ligi 36 protsendil testitutest pärinesid antikehad vaktsineerimisest, olgu siis ühe (kaheksa protsenti) või kahe doosiga (28 protsenti).

Ruth Kalda tõdeb, et kuigi koroonaviirusega nakatunute osakaal täiskasvanud elanikkonnas on jätkuvalt suur, võib arvata, et pelgalt ninaneelust võetud viiruseproovi põhjal tuvastatud uute nakkusohtlike inimeste hulk võib olla seni üle hinnatud. "Kuigi seireuuringu andmeid ei saa otse üle kanda tervisesüsteemis tehtud igapäevaste testide tulemustele, võib siiski arvata, et teatud osa nendestki on jääkpositiivsed. See tähendab, et nende inimeste positiivne viiruseproov tuleneb üsna hiljuti läbi põetud haigusest, inimene ise aga enam teistele ohtlik pole," selgitas Kalda.

Piiranguid järgitakse järjest kehvemini

Seireuuringu käigus toimunud käitumisuuring näitab, et mida aeg edasi, seda nõrgemaks muutub inimeste soov piirangid järgida. Kuigi kantakse maske ja pestakse käsi, on teadlik kohtumiste vältimine ja turvalise vahemaa hoidmine järk-järgult vähenemas, ennekõike nooremate täiskasvanute seas. Kasvanud on ka väiksematel üritustel osalemine ja toitlustuskohtade külastamine, nii nooremate täiskasvanute kui ka 40–64-aastaste seas. Ligi kolmandik neist, kel on olnud võimalik kokkupuude või lähikontakt nakatunuga, ei muuda pärast seda kokkupuudet oma käitumises midagi.

Arvestades, et ligi 60 protsenti positiivse viiruseproovi andnutest on ilma tuntavate haigusnähtudeta, loob piirangute eiramine väga soodsad tingimused jätkuvaks viiruse levikuks. Olukorrale lisab tõsidust seegi, et seireuuringus peegelduvad üksnes täiskasvanud elanikkonna nakatumisnäitajad, Terviseameti andmed viitavad aga suurele nakatunute osakaalule just kooliealiste seas.

"Olemasolevatesse piirangutesse tuleb suhtuda tõsiselt. Kõikide reeglite järgimine on äärmiselt oluline riskirühmade kaitsmiseks ja haiglavõrgu töövõime säilitamiseks. Kuniks näeme iga päev koroonaviiruse tõttu haiglaravi, sh intensiivravi vajavate inimeste arvu kasvu ja riskirühma vaktsineeritute osakaal ühiskonnas on veel väike, on kõik viiruse levikut pidurdavad ettevaatusabinõud hädavajalikud," rõhutas Kalda.

Seireuuringut teevad 17 teadlast viiest Tartu Ülikooli instituudist. Partneritena aitavad kaasa Synlab ja Kantar Emor.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: