"See näitaja on tõusnud meie eelmise uuringuga võrreldes umbes kahekordseks, et kui möödunud uuringus, mis oli neli nädalat tagasi, oli 11 protsendil antikehad, siis nüüd on 21 protsendil. See on minu meelest üks päris hea hea sõnum," ütles uuringut juhtinud Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda teisipäeval ERR-ile.

Seireuuringu käigus tehtud koroonaviirusevastaste antikehade uuringust selgus, et antikehad on tekkinud hinnanguliselt keskmiselt 229 000 täisealisel inimesel.  

Kalda sõnul on 10 protsenti täiskasvanutest omandanud antikehad haiguse läbipõdemisega ja 11 protsenti vaktsineerimise kaudu - olgu siis ühe või kahe doosiga.

Kui neli nädalat tagasi oli veel pisut rohkem neid, kes olid saanud antikehad läbipõdemisega, siis nüüd enamus kaldumas vaktsineeritute kasuks, lisas Kalda. Viimase kuu jooksul on antikehadega inimeste arv kasvanud kõige enam just esimese vaktsiinidoosi saanute arvelt. 

"Ja kui veel rõõmustavatest sõnumitest rääkida, siis on antikehasid juba päris palju ka eakamatel ja keskealistel. See on selgelt tänu sellele, et nad on olnud ka vaktsineerimiste sihtgruppides. Nii et, et võib-olla on see hea sõnum, et need, kes on enam ohustatud, nendel on ka viirusevastaseid antikehi juba enam kui noorematel, 18-39 aastaste vanusegrupis," rääkis professor.

Kuigi suur hulk inimestest, kel on koroonaviirusevastased antikehad tekkinud, on saanud need kas teadlikult või enesele märkamata haigust põdedes, pole Kalda sõnul siiski kindel, kui kaua seeläbi tekkinud kaitsekehad püsivad.

"Püsivama viirusekaitse teket ja kogu ühiskonna turvalisust silmas pidades annab elanikkonna laialdane vaktsineerimine kõige kindlama tulemuse. Seepärast antakse kehtivates juhendites ka soovitus vaktsineerida koroona läbipõdenuid ühe doosiga nädal kuni kuus kuud pärast tervenemist," selgitas Kalda.

Iga 40. täiskasvanud on nakkusohtlik 

Samas on siiski iga 40. täiskasvanud Eesti elanik nakkusohtlik, neist peaaegu pooled on asümptomaatilised koroonaviiruse kandjad, kes võivad enese teadmata viirust levitada, märkis Kalda.

"Võime öelda, et iga 40. täiskasvanud inimene Eestis on nakkusohtlik. Veel saime teada, et nakkusohtlikest ligi pooled on asümptomaatilised, aga nakkusohtlikud ja see teeb üsna keerukaks ka nende tuvastamise. Nad ise ei tea, ei pöördu arsti poole ja teised ei oska ka neid karta või nende suhtes valvsad olla," ütles professor.

Kalda sõnul näitas koroonaviiruse levimuse uuring, et nakkusohtlikke täiskasvanuid on Eestis praegu isegi pisut rohkem kui oli jaanuari alguses, kui tuvastati kõige kõrgem koroonaviiruse levimuse.

Testimistega leitakse 60 protsenti nakatunutest

Kalda rääkis ka sellest, et testimiste abil leitakse umbes 60 protsenti koroonapositiivseid, ülejäänud 40 protsenti aga jääb leidmata, kuna neil ei ole sümptomeid või on need nii nõrgad, et nad ei lähegi koroonaproovi andma, kuid on sellest hoolimata nakkusohtlikud.

"See näitabki seda, et me püüame testimisega, mida tehakse tervishoiusüsteemis, kinni need, kellel on haigus, kes tunnevad ennast halvasti, kes pöörduvad arsti poole ja sealt siis suunatakse testima," selgitas Kalda. Aga need, kes on ilma sümptomiteta või nii väikeste sümptomitega, et nad ei arva, et neil võiks koroonaviirus olla, jäävad testimata ning seega ei avastata ka nende nakatumist, tõdes ta. Kalda sõnul selgus tema töörühma uuringust, et paljud, kellel on nohu, väike kurguvalu või lihtsalt väsimus, ei osanud seda kuidagi seostada koroonaviirusega.

Nakatunute avastamist võiks parandada kiirtestid

Kalda tunnistas, et reaalne ei ole kõigi inimeste testimine, vaid see võiks jätkuda nagu seni: sümptomitega inimesed, haiglasse sattuvad haiged või testimine piiril. "Sellega avastame üsna suure hulga - nagu ütlesin 60 protsenti nakatunutest," märkis ta.

Küll aga võiks kasutusele võtta kiirtestid, mis annaks inimestele võimaluse vajaduse või kahtluse korral ise ennast testida, rääkis professor: "Üks võimalus, mis seda täiendaks ja mille üle on ka arutletud, on tõesti see, et isikule tehakse kättesaadavaks kiirtestid."

"Loomulikult on siin ka oma vead, mida tuleb arvestada - need ei pruugi olla nii tundlikud, nagu on see ninaneelu-test (PCR-test). Aga samas on elu näidatud, et kui inimene on nakkusohtlik, siis ka kiirtest ikkagi üsna suure tõenäosusega positiivse tulemuse annab. Ja kuigi me ei saa kõiki neid kätte, siis suure hulga ikkagi saaksime," rääkis Kalda.

Tema sõnul saaksid kiirtesti kasutada inimesed, kes peavad kodust väljas tööl käima, kes ei saa olla isolatsioonis või peavad teiste inimestega kokku puutuma. "Miks siis mitte seda testi näiteks rutiinselt korra nädalas teha? See püüab kindlasti kinni suure osa inimestest, kes on nakkusohtlikud. Kindlasti mitte kõiki, aga suure hulga siiski," usub professor.

Kindlasti tuleks inimestele kiirtesti tegemist õpetada ja selgitada, märkis Kalda. "Aga mina usun, et inimesed on vastutustundlikud ehk kui nad saavad aru, mida kiirtesti tulemus tähendab. Et kui näiteks on haigustunnused ja kiirtesti tuleb negatiivne, siis ikkagi ei peaks seda kindlasti nagu uskuma, vaid võiks teha PCR-testi või siis igaks juhuks olla olla kodus ja teha näiteks paari päeva pärast kordustest, valideerida kiirtesti tulemus teise testi tulemusega," rääkis ta. "Mina usun, et inimesed saavad aru ja on mõistlikud. Enamasti, päris paljudel juhtudel nakatatakse teisi ikkagi tahtmata," lisas Kalda.

Ettevaatus kasvab, kuid lähikontakt ei sunni sageli käitumist muutma

Ülikooli saadetud pressiteate kohaselt kinnitab äsjane käitumisuuring, et viiruse laialdane levik ja rangemad liikumispiirangud on inimestele mõju avaldanud. Suurenenud on nende osakaal, kes väldivad füüsilisi kohtumisi ja väikestes rühmades koosviibimisi, järgivad turvalise vahemaa reeglit ning hoiduvad maakonna piiridest kaugemale reisimast. Seda on näha ühtviisi nii nooremate kui ka vanemate täiskasvanute seas.

Nakatunuga on arvatavalt lähikontaktis olnud iga kümnes täiskasvanu. Võrreldes kuu aja eest toimunud seireetapiga on veidi vähenenud nende hulk, kes jätkab lähikontakti järel oma igapäevategevust, kuid ikkagi on neid umbes viiendik.

"Arvates juurde need, kes on lähikontaktsena muutnud oma igapäevatoimingutes väga vähe, näeme, et umbes pooled inimestest ei lase ennast arvatavast lähikontaktist eriti häirida. See loob väga soodsa võimaluse viiruse jätkuvaks levikuks," rääkis Kalda.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga.