Rakubioloog: lisaks vaktsiinide logistikale on murekohaks ka hariduslüngad
Vaktsiinid ei tohiks jääda lattu seisma ning tähelepanu tuleks pöörata lünkadele haridussüsteemis, mis suurendavad vastumeelsust vaktsineerimisele, ütles Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets "Vikerhommiku" eetris.
Maimetsa sõnul on Eestis vaktsineerimise ümber kaks peamist probleemi, üks peitub vaktsiinide logistikas ning teine haridussüsteemis. Ta täpsustas, et kõik laos olevad vaktsiinid tuleks esimesel võimalusel ära süstida ning neid ei tohiks seal niisama hoida.
Samas on suur probleem just see, kui õpetajad vaktsiinist keelduvad, lisas teadlane.
"Mida need õpetajad seal koolis tegelikult õpetavad meie lastele? Siin on selline pikk probleem, mis asi on teadusharidus, mismoodi käib teaduslik põhjendamine ja mismoodi teaduslik uurimine erineb umbluust," sõnas Maimets.
Maimets selgitas, et teatav ühiskonna vastuseis koroonavaktsiinidele oli iseenesest oodatav.
"Ma ei saa öelda, et see üllatanud oleks. Me teadsime ennegi seda, et gripp iga aasta viib endaga kaasa päris palju inimesi, on siiani viinud. Meil oli gripivaktsiin olemas ja oli ka palju tõrksaid inimesi gripivaktsiini osas," tõi teadlane välja võrdluse.
Maimetsa hinnangul tuleks lasta end kindlasti vaktsineerida
Samas rõhutas Maimets, et nii Euroopa kui USA ravimiametilt loa saanud vaktsiinides ei ole põhjust kahelda. Ta selgitas, et nendega on tehtud põhjalikud kliinilised uuringud ning praeguseks on maailmas kaitsesüsti saanud juba üle 150 miljoni inimese.
Inimestele, kes ütlevad, et vaktsiinidega tegeleti ainult mõned kuud ning need on liiga uued, ütleks Maimets vastuargumendiks, et neid vaktsiine on arendatud juba pikka aega, küll aga näiteks Ebola või Zika-viiruse vastu.
"See teadmine oli kogunenud aastakümnetega, kuidas teha mRNA vaktsiini, seda ei hakatud välja mõtlema eelmise aasta detsembris või jaanuaris," lisas professor.
Maimets selgitas, et aspiriin on juba üle saja aasta vana, kuid selle kohta tehakse siiamaani kliinilisi uuringuid.
"See väide, et mõne kuuga tehti vaktsiin ja ei tea, mis asi see on, see ei ole lihtsalt õige väide," lisas ta.
Teadlane ütles, et erinevates katsefaasides on üle 200 vaktsiinikandidaadi ning ükski neist ei saa kasutusluba enne, kui pole tõestatud selle ohutus ja tõhusus.
"Võimalus on viirusest vabaneda ka tõepoolest sellega, et piisav hulk populatsioonist selle läbi põeb /---/, mina arvan, et palju odavam ühiskonnale on vaktsineerida. Kui keegi arvab teistmoodi, siis ma olen valmis vaidlema," sõnas Maimets.
60 protsendist vaktsineeritutest ei piisa
Maimets selgitas, et vaktsiini peaks saama siiski üle 60 protsendi inimestest, sest kõikidel kaitsesüsti saanutel ei teki 100-protsendilist kaitset ning on ka osa inimesi, keda meditsiinilistel põhjustel vaktsineerida ei saa.
"Kui populatsioon ei saa piisavalt oma liikmeid vaktsineeritud, jääb see viirus alles. Ja ta muteerub kogu aeg, ta muutub ja muutub ja ühel hetkel tuleb selline variant, et need, kes on vaktsineeritud, ei oma enam kaitset," täpsustas professor.
Maimets ütles, et on paratamatu, et vaktsiinitootjatel tekivad ka ärilised huvid, kuid olulisem on siiski suurem eesmärk.
"Tõepoolest, täna selles globaalses viirusesituatsioonis on tõesti hästi huvitav vaadata /---/, kuidas erakordselt huvitavas konsiiliumis saavad kokku äri, poliitika ja teadus," sõnas Maimets.
Näiteks Sputniku vaktsiini puhul pole isegi Euroopa ravimiametile Maimetsa sõnul loataotlust esitatud. Seejuures on Maimetsa sõnul mängus ka Venemaa propaganda.
Maimets rõhutas, et usaldada tuleks teaduspõhist informatsiooni ja arste. "Kartmiseks on alati põhjust, aga see, mis ilma vaktsineerimata on, seda karta on oluliselt rohkem põhjust," lisas ta.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve