Ülemkogu otsis võimalusi koroonapandeemia lahendamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera". Neljapäeva õhtul öeldi esimest korda ka välja, et sisuliselt on Euroopa Liidu suurimad liitlased läinud vaktsiiniprotektsionismi teed.

"Ameerika Ühendriikidel on täidesaatev korraldus, mis on midagi sarnast ekspordikeelule. Sarnane süsteem kehtib ka Suurbritannias. Me valisime teise lähenemise - vaktsiiniekspordi kontrollmehhanismi, sest me tahame läbipaistvust," sõnas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Von der leyeni väljatoodu selgitab hästi ka kuu aja eest toimunud segadust AstraZeneca ümber. Samas ei tähenda see, et firmaga endiselt rahul oldaks.

"Me oleme läbirääkimistes AstraZenecaga. Mis puudutab nende lepingu täitmist, siis on seal ruumi arenemiseks," ütles komisjoni president.

AstraZeneca probleemidest hoolimata peaksid farmaatsiafirmad olema suutelised suve lõpuks tarnima Euroopa Liidule piisavalt vaktsiine 70 protsendi täiskasvanud elanikkonna süstimiseks. Ent nüüd on küsimus juba riikide võimekuses.

"Me teeme selleks kõik. Me loome erinevaid võimalusi vaktsineerimiskeskuste jaoks, et siis, kui meil vaktsiine on palju, saaksime väga sujuvalt kõik ära kasutada ja inimesi vaktsineerida," ütles peaminister Kaja Kallas.

Kallase sõnul muutub Eestis vaktsineerimisvõimekus aktuaalsemaks paari kuu pärast.

"Jah, praegune vaktsineerimistempo on kinni selles, et vaktsiine lihtsalt ei tule ja pole piisavalt. Aga maist peaks olema see olukord, kui tarned vastavad tegelikkusele, et me saame vaktsineerida juba kõiki ja siis on meil vaja ka palju suuremaid mahte võimaldada," ütles peaminister.