Olen nõus kõigiga, kes ütlevad, et neil on koroonast kõrini. Ja samamoodi olen nõus Kaja Kallasega, kes ütleb, et nakatumiskõverat ei suuda peatada valitsus üksi, sest viirust levitavad inimesed ja ainult Eesti inimesed ise saavad viiruse leviku peatada.

Siit kõigile teada soovitused – võimalusel töötage kodus, piirake miinimumini teistega näost näkku suhtlemist, kandke siseruumides näomaski, peske käsi.

Siit ka piirangud – et võtame inimesed ringlusest välja, paneme kinni kohad, mida kinni annab panna ja millega valitsus pärast omavahelisi vaidlusi nõustub. Nii selgitavad teadlased inimkeeli, sest üle kolmandiku nakatunutest ei tea, kus nad viiruse said.

Küsimus pole ainult selles, et meil on päevas üle tuhande uue nakatunu ja üle 500 koroonapatsiendi on haiglates. Probleem on ka plaanilise ravi kokku tõmbamises. Juba praegu on mitmel pool kolmandik, pool või enamgi plaanilisest ravist piiratud. See tähendab, et teie lähedane, kes pidi minema haiglasse tavalisele, aga samas olulisele lõikusele, et saa sinna minna ja peab ootama. Kõik nad ei jõua ära oodata.

Ent siinsamas kõrval kärbub ettevõtlus, hangub hariduselu, kasvab peresisene närvilisus. Kuidas seda heastada ja tasandada?

Õiguskantsler Ülle Madise ütles iseseisvuspäeva eel, et Eesti on koroonaproovile päris kenasti vastu pidanud, sest on õigusriiklust seni paremini kaitsnud kui me vanad eeskujuriigid. Ent ta tunnistas: nõuab kõvasti söakust, et kas või küsida piirangute proportsionaalsuse või seaduslikkuse kohta.

Küsida tulebki, kuigi avaliku arvamuse küsitlused näitavad, kuidas suur osa inimesi pooldab karmimaid piiranguid ja osatab neid, kes on piirangute suhtes skeptilised või eitavad. Samal ajal võib Tallinnas Lasnamäel, kus terviseamet saab iga päev teada paarisajast uuest koroonajuhust, näha kaubakeskustes või autobussides näomaskita inimesi lõbusalt ninapidi koos suhtlemas.

Seepeale ütlebki Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karis õigustatud kibedusega, et valitsuse liikmed ei pea selgitama, miks muuseumid kinni pannakse, vaid miks kaubanduskeskused – vastupidi teadusnõukoja soovitusele – jäävad avatuks. Karis luges Berliini tehnoloogiainstituudi äsjast uuringut, mis näitas: kooroonaviiruse pandeemia ajal on muuseumid kaks korda turvalisemad kui kaubanduskeskused.

Tavakodanikul on tõepoolest raske aru saada, miks valitsus just sellised piirangud tegi. Et muuseumid ja kirikud kinni, aga kaubanduskeskused lahti. Lihtsat selgitust pole otsustajad andnud.

Ja kui vaadata Eesti koroonakaarti, siis miks on seal karmilt punased just Lasnamäe, Maardu, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva? Valitsuse strateegilise kommunikatsiooni meeskond, kas teil on vastus, et mida selles nii-öelda põhjavööndis peaks teistmoodi või rohkem tegema?

Mure pressib sisse uksest ja aknast, ei kaitse tema eest mask ega desovahend. Ettevõtja Tiit Pruuli muretseb, et kui Eesti on pikalt Euroopas koroonaga halvimini toime tulev riik, siis see maine mõjutab kaua aega ka siia tulevat turismivoogu ja investeeringuid. Pruuli kardab, et see majanduslik kahju on märksa suurem kui ülemistekeskuste kuuks ajaks kinni panemine.

Märts tuleb üle elada, ennast ja ühiskonda mõistlikult piirates. Ning valitsust tagant torkides, et vaktsineerimine paremini käima läheks. Kui me seda kõike teeme, ja meil on ka natuke õnne, saab aprillis kergem olema.