Üks LAV-i proovi andnutest on viiruse saanud Eestist, teised on sissetoodud juhtumid. Suurbritannia tüve juhtumitest on 136 kohalikud ja 42 sissetoodud.

Terviseameti kinnitusel on Suurbritannia tüve levik Eestis püsiv, samas ei ole kõrgenenud nakatumismäär otseselt sellest tulenev.

"Suurbritannia tüvi on muutumas domineerivaks tüveks Eestis," teatas tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Teadlased on läbi viimas uuringuid, et selgitada välja selle tüve osakaal Eesti nakkuslevikus.

Uued piirangud tulekul

"Minuni on jõudnud info, et Eestis levib COVID-19 viiruse nn Briti tüvi ulatuslikumalt, kui siiani arvatud. Oluliselt ulatuslikumalt. Briti tüvi on agressiivsem ja nakatavam tüvi kui teised, mis seletab ilmselt Eesti nakatumise kiiret kasvu. Kui see info, mida kontrollime, tõele vastab, siis tähendab see, et peame oma riigi lähemaks ajaks lukku panema. Saatma distantsõppele kõik lapsed ja noored, keda on võimalik ja kinni panema kõik kohad, kus on inimestevahelised kokkupuuted. Nii kaubanduse kui ka toitlustusasutused, välitingimustes meelelahutuse ja avalikud üritused," teatas peaminister Kaja Kallas oma Facebooki kontol.

Nakatumine kõrgeim Anija vallas

Viimase nädalaga kasvas nakatumine kõige kiiremini Saaremaal, Harjumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal.- Suurim on nakatumise levik vanuses 15-30 ehk vanuserühmas, mis on kõige sotsiaalsem. Jätkuvalt nakatutakse peamiselt tööl (valdkondades, kus ei saa teha kaugtööd) ja pereringis.

Eesti keskmine nakatumisnäit on praegu 1336 (nakatunuid 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul). Maardu on langenud kõrgeima nakatumisnäiduga omavalitsuste edetabelis teiseks (näit 3237), esimeseks on kerkinud Harjumaal asuv Anija vald 3700-ga.

Üle 2000 on nakatumisnäit veel Viru-Nigula vallas (2812), Vormsil (2591), Lasnamäe linnaosas (2488), Raasiku vallas (2178), Saaremaal (2032) ja eraldi Kuressaares (2021).

Enim nakatunuid Põhja regiooni haiglates

Ida-Tallinna Keskhaiglas (ITK) kasvas koroonaga hospitaliseeritute arv üle saja. Kokku on haiglates üle 600 koroonapatsiendi, ent tervishoiujuhid ei pea seda veel saavutatud laeks.

63 nakatunust 46, kes viimase ööpäevaga hospitaliseeriti, on toimetatud mõnda Põhja regiooni haiglasse, lõviosa neist on Harjumaalt pärit patsiendid.

Et Põhja regiooni haiglad on ülekoormatud, on üha sagedamini vaja toimetada Tallinna ja Harjumaa elanikke ravile teistesse regioonidesse. Näiteks kõik üheksa patsienti, kes viimati Pärnu haiglasse on viidud, olid kõik tegelikult Tallinna elanikud.

Teised haiglad toetavad suurema koormusega haiglaid näiteks tehnikaga. Ka kaitsevägi on andnud tsiviilhaiglatele juurde hingamisaparaate, et luua juurde intensiivravikohti.

Paralleelselt tegeldakse täiendava tööjõu värbamisega, näiteks on plaan kaasata Tartu Ülikooli kuuenda kursuse arstitudengeid ja meditsiinikooli õendusõpilasi.