Ekspertide soovitusel AstraZeneca vanusepiir kaob ja süstide vahe pikeneb
Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjon otsustas, et teadusuuringud toetavad AstraZeneca vaktsiinilt vanusepiiri kaotamise, samuti on nende ettepanek pikendada nii AstraZeneca kui ka Pfizer/BioNTechi kahe vaktsiinidoosi vahelist aega.
Kui seni on Eesti süstinud AstraZeneca vaktsiini üksnes kuni 70-aastastele, sest varasemates vaktsiiniuuringutes polnud vaktsiini mõju või selle puudumist vanemaealistele piisavalt uuritud, siis nüüd, olles tutvunud täiendavate teadusuuringutega, otsustas ka Eesti immunoprofülaktikakomisjon, et alus vanusepiiri kaotamiseks on olemas ning edaspidi võib ka seda vaktsiini süstida kõigile täisealistele, vanusest olenemata.
See seab kõik Eestis seni kasutusel olevad kolm vaktsiini kõik ühele pulgale, sest seni oli AstraZeneca puhul ainsana soovitus seda eakatele mitte manustada.
"Peaksime võimalikult kiiresti võimalikult palju oma inimesi vaktsineeritud saama," kommenteeris komisjoni liige, teadusnõukoja juht prof Irja Lutsar otsust.
Lisaks otsustas komisjon, et teadusuuringud annavad aluse pikendada nii AstraZeneca kui ka Pfizer/BioNTechi vaktsiinidooside vahele jäävat aega.
AstraZeneca on oma ravimilehele märkinud, et kahe süsti vahe peaks jääma 4-12 nädala vahele. Eesti on seni rakendanud kuldset keskteed ehk meil jäetakse kahe doosi vahele kaheksa nädalat. Edaspidi aga pikeneb see 12 nädalale.
Pfizer/BioNTechi kahe doosi vahe pikendatakse seniselt kolmelt nädalalt kuuele.
"Meil on teadmisi juurde tulnud, uuringuid tuleb pidevalt juurde. Päriseluandmete järgi saab varasemaid otsuseid parandada," põhjendas Lutsar muutusi.
Samas toonitas ta, et ehkki juba esimene vaktsiinidoos annab tõhusa kaitse koroona vastu, nagu näitab Iisraeli kogemus, ei tähenda kahe süsti vahe, et teist doosi tegema ei peakski.
"Teine doos on hädavajalik, ainult ühest ei piisa. Kui inimesed jäävad ainult ühe doosiga, tekib neil ebapiisav immuunsus ja tekivad vaktsiini eest ära põgenevad uued viirustüved, mida selline olukord soosib," ütles Lutsar, viidates teadusajakirjas Science avaldatud värskele uuringule.
Inimesed, kelle vaktsineerimist on ühe doosiga juba alustatud, saavad oma vaktsiinikuuri lõpuni senise skeemi järgi, kui nad just ise ei avalda oma perearstile soovi pikendada kahe vaktsiinidoosi vahet vastavalt 12 või kuue nädalani, sõltuvalt kasutusel olnud vaktsiinist.
Immunoprofülaktikakomisjoni ettepanekud on sotsiaalministeeriumile aluseks lõpliku otsuse kinnitamisel.
Muuhulgas soovitab riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon vaktsineerida COVID-19 haiguse läbipõdenuid ühe vaktsiinidoosiga üks nädal kuni kuus kuud pärast tervenemist.
"Kuna COVID-19 haiguse kulg võib olla patsienditi väga erinev, siis ei pruugi läbipõdemine anda samaväärset kaitset uuesti haigestumise vältimiseks kui vaktsineerimine. Samas on piiratud vaktsiinikoguste tingimustes soovitus alustada vaktsineerimisega eelkõige nendest, kes ei ole haigust läbi põdenud," selgitas riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, perearst Marje Oona.
Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile riikliku immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad immunoloogide, allergoloogide, infektsionistide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.
Toimetaja: Merilin Pärli