Perearstid tahavad muuta eakatele sobiva vaktsiini jagamist perearstikeskuste vahel
Perearstide arvates tuleks loobuda põhimõttest jagada eakatele sobivat vaktsiini kõikidele arstidele sama palju, kuna eri perearstide patsiendid on sattunud ebavõrdsesse olukorda. Praegu sõltub üle 80-aastaste inimeste vaktsiini saamine sellest, kui palju eakaaslasi nende perearsti nimistus on.
Kuna kõige eakamate vaktsineerimiseks sobivat vaktsiini saavad perearstid võrdses koguses, on tekkinud olukord, kus mõni perearst on jõudnud kõik oma vähesed eakad ära vaktsineerida, aga lõviosa tema kolleegi 80-aastaseid patsiente alles ootavad kutsest süstimisele.
Perearst Elle-Mall Sadrak ütles ERR-ile, et algselt oli põhimõte kõigile võrdselt vaktsiine jagada põhjendatud, aga nüüd oleks aeg sellest loobuda.
"Praegu on arutelu all see, kuidas teha nii, et see jaotus oleks vastavalt nimistu riskirühmas olevate isikute proportsioonile. Sest meil on nimistuid, kus meil on prioriteet üks ehk kõige vanemaid inimesi on üks ja kõrval on meil nimistuid, kus 80+ inimesi on 500-600," selgitas Sadrak.
Perearsti sõnul võiks Pfizeri või Moderna vaktsiini tellida kas sagedamini või rohkem need perearstid, kelle nimistus on palju eakaid. Perearstid on oma ettepanekud vaktsineerimisebavõrdsuste vähendamiseks juba esitanud ja need peaksid Sadraku sõnul lähiajal teoks saama.
"Positiivne muudatus on see, et võimaldatakse nendele perearstidele, kellel on rohkem riskirühma, teha massvaktsineerimisi. Et ei ole kinni jäigalt 36 doosis, vaid kui ta ütleb, et ma suudan teha 120, 200, siis vaadatakse võimalust sellele perearstile ka anda. Pluss võtta arvesse ka seda, et kus piirkonnas ta on, kui on ikka tulekahju piirikond, siis sinna pigem rohkem suunata," lisas arst.
Praegu on näiteks olukord, kus Lääne-Virumaa perearstid sai esimesed vaktsiinid alles märtsis, kuigi haigestumine kasvas kiiresti ja praegu on kohalik haigla koroonapatsiente täis.
Haigekassa juhi Rain Laane sõnul pole praegu võimalik n-ö kriisimaakondadele väljaspool neile määratud vaktsiinide saamise nädalat erandeid teha.
"Me katsume leida lahenduse olukorras, kus vaktsiinid on hästi loetud, nad on n-ö ette ärabroneeritud ja kõigil, kes on selle maatrikisga tuttvad, on ootus ja eeldus, et nad saavad. Kui me need doosid anname kellelegi teisele, siis tekib pahameel kuskil mujal," selgitas Laane ERR-ile.
Segadus tekkis ka AstraZeneca vaktsiini tellimisel, kuna tellimuse ainus tingimus oli vähemalt 100 doosi. Nii said kiiremad tohtrid suurema koguse vaktsiine, aga osa jäi hoopis ilma.
"Me ei või anda ikkagi ülempiiri vabaks, vaid seal peab olema selgelt kirjas, kes kui palju võib tellida, et ei tekiks seda sama probleemi, et keegi saab tühja lotopileti," sõnas Sadrak.
Sadraku hinnangul võiks ülempiiriks olla 300-500 doosi Astra Zeneca vaktsiini. Eelmisel nädalal vaktsiinita jäänud arstid saavad soovitud doosid sel nädalal.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve