9. märtsi seisuga on EMA andmebaasi teatatud liikmesriikide poolt 22 trombijuhtumist. EL-i liikmesriikides on praeguseks manustatud kolm miljonit doosi AstraZeneca vaktsiini.

EMA palus liikmesriikidel teada anda kõigist selle vaktsiiniga teada olevatest trombijuhtumitest, juhul kui neid veel andmebaasi edastatud ei ole, ning vaatab koos juhtivate liikmesriikidega kõik juhtumid ükshaaval üle, et hinnata nende võimalikku seost trombitekkega.

"Võib-olla, et on liiga vähe infot või on kohe näha, et on palju kaasuvaid haigusi ja võib vaktsiini välistada. Selle põhjal vormitakse järgmiseks nädalaks esmane otsus. Järgmisel nädalal esitatakse igakuine ohutusaruanne, kus on käsitletud ka kõiki trombijuhte," ütles Eestit Euroopa Ravimiameti juures esindanud Eesti ravimiameti ohutusjärelevalve juht dr Maia Uusküla.

"Euroopa ravimiamet juba alustas trombitekke seose hindamisega siis, kui Austrias üks partii peatati. Täna otsustati seda hindamist kiirendada, et kõiki trombijuhte kiiremini hinnata ja nõuti ka müügiloa hoidjalt kiiremat aruannet. Tänane seisukoht on, et AstraZeneca vaktsiini ohutusprofiil ei ole muutunud," ütles Uusküla.

Ta selgitas, et paljudel ravimitel on seos trombiohuga olemas, aga ühelgi vaktsiinil seda teadaolevalt tuvastatud ei ole. Siiski soovitab ka Eesti ravimiamet täiendava ohuhinnangu läbiviimise ajaks, kuni selle tulemused pole saabunud, trombiohuga inimestele AstraZeneca vaktsiini ettevaatusabinõuna mitte teha.

"Iga patsiendi perearst teab seda oma patsientide kohta kindlasti. Kui otsustatakse inimene vaktsineerima kutsuda, saab vaadata tema tervise infosüsteemi, mida niikuinii tuleks teha. Siis on näha, millised on tema kaasuvad haigused, kas on olnud süvaveenide tromboosi varasemalt vms," ütles Uusküla.

"Me võtame kõigi arstidega, kes vaktsineerimist läbi viivad, ühendust ja jagame nendega informatsiooni. Soovitame seda edasi lükata seniks, kuni meil on rohkem informatsiooni, kui Euroopa Ravimiamet on need andmed üle hinnanud ja vorminud oma arvamuse."

Eesti üldine soovitus on aga AstraZenecaga vaktsineerimist jätkata.

"Eestis on nakatumiskordaja väga kõrge, epidemioloogiline olukord on väga tõsine ja vaktsineerimise edasilükkamisel võib nakatumise levik veelgi tõusta. Igal juhul on see haigus palju tõsisem ja ohtlikum kui vaktsiin," ütles Uusküla.

Ta lisas, et Taani ei pruugi jääda ainsaks riigiks, kes AstraZenecaga vaktsineerimise ajutiselt peatab. Juba on seda teinud ka mõned Norra linnad, kuid nimekiri võib pikeneda.

"Aga vaadates praegu kõiki neid riike, kes on selle vaktsineerimise peatanud, seal on nakatumiskordaja ikkagi tunduvalt madalam ja seal on riskigrupid praktiliselt juba vaktsineeritud, neil ei ole seal sellist tõsist epidemioloogilist olukorda nagu Eestis. Euroopa ravimiameti tänane otsus on, et ohuhinnang ei ole muutunud, vaktsineerimisest saadav kasu raske COVID-19 ennetamisel on ikkagi kordades suurem kui võimalikud riskid koroonavaktsiiniga. Kõik, mis seni on Euroopa Ravimiametis hinnatud trombijuhtumite kohta, ei näita täna, et need oleks seotud vaktsiiniga, aga see võib muutuda," lisas Uusküla.

10. märtsi seisuga on Euroopa majanduspiirkonnas rohkem kui viie miljoni AstraZeneca koroonavaktsiiniga vaktsineeritud inimese seas teatatud 30 trombijuhtumist. Tänaste andmete põhjal ei ole vaktsiini kasutamisel teatatud trombijuhte rohkem, kui üldpopulatsioonis oodatavalt esineb.

Teadusnõukoja juht, viroloogiaprofessor Irja Lutsar ütles kommentaariks Taani otsusele peatada ajutiselt AstraZenecaga vaktsineerimine, et seda tegi Taani terviseamet, mitte Taani ravimiamet.

"Meie arusaam on, et see on ajutiselt peatatud, mitte müügiluba ära võetud. Aluseks on veretrombide teke, aga saan ennekõike aru, et nad tahavad detailsemalt seda uurida, võtta selleks aega," ütles Lutsar Vikerraadio saates "Uudis+".

Irja Lutsar selgitas, et kui vaktsiinisüsti järel tekivad kõrvalnähud, siis see näitab, et organism reageerib vaktsiinile, nii tekibki organismi immuunvastus.

"Kus on vähem komponente sees, seal reageerib vähem, kus rohkem, seal rohkem. Registreeritud kõrvalnähud on kestnud mõned päevad, pigem ühe päeva ja see pigem näitab seda, et organism reageerib sellele vaktsiinile, mida me ju tahame: me tahame, et organism asuks antikehi tootma vastuseks vaktsiinile, aga vahel väljendub see raskelt," ütles Lutsar.

Pühapäeval teatasid Austria võimud, et on peatanud ühe AstraZeneca vaktsiinipartii kasutamise ettevaatusabinõuna, kuni uuritakse ühe inimese surma ja teise haigestumist pärast vaktsiinisüsti. Teisipäeval teatasid Eesti, Läti, Leedu ja Luksemburg, et peatavad sama partiiga vaktsineerimise. Kokku on Euroopa Ravimiameti andmeil sama partii AstraZeneca vaktsiini saanud 17 riiki.