Eesti saab märtsis täiendavalt 12 000 doosi Pfizeri vaktsiini

{{1615370760000 | amCalendar}}
Foto: Raigo Pajula/ITK

Euroopa Komisjon teatas kolmapäeval, et saavutas ravimitootja BioNTech-Pfizeriga kokkuleppe täiendava nelja miljoni koroonavaktsiini doosi tarnimiseks EL-i liikmesriikidele märtsis. See tähendaks praeguse jaotusvalemi alusel Eestile 12 000 lisadoosi.

"Euroopa Komisjon jõudis BioNTech-Pfizeriga kokkuleppele täiendava nelja miljoni vaktsiinidoosi tarnimiseks liikmesriikidele järgmise kahe nädala jooksul, et võidelda koroonakolletega ja soodustada piiriülest liikumist," teatas Komisjon kolmapäeval.

Ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rõhutas oma kommentaaris, et täiendavaid vaktsiinidoose tuleb kasutada eelkõige selleks, et võimaldada kaupade ja inimeste piiriülest liikumist.

"Komisjon on läbi rääkinud nelja miljoni lisadoosi BioNTech-Pfizeri kroonavaktsiini hankimise. Seda juba märtsis. See tuleb lisaks olemasolevale tarnegraafikule. BioNTech-Pfizeri vaktsiin on tõestanud oma efektiivsust teadaolevate variantide vastu. See on meile oluline," ütles von der Leyen.

Komisjoni pressiteates märgitakse, et mitmed riigid ja piirkonnad Euroopa Liidus on haigestumise kasvu tõttu kehtestanud uusi piiranguid ja mõnel juhul isegi karmistanud riikidevahelisi liikumispiiranguid.

Täiendavad vaktsiinidoosid on mõeldud just selleks, et taoline areng ära hoida, märkis Komisjon oma pressiteates.

Neli miljonit doosi jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt rahvaarvule, mis tähendab Eesti jaoks 0,3 protsenti ehk 12 000 doosi täiendavat vaktsiini. BioNTech-Pfizeri täiendavad vaktsiinkogused peaks kohale jõudma hiljemalt märtsi lõpuks.

Viimastel päevadel on aga tähelepanu äratanud Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Charles Micheli tegevus, vahendas "Aktuaalne kaamera". Teisipäevases blogipostituses väitis ta, et Suurbritannia blokeerib vaktsiinide eksporti. Sarnast, kuid teises sõnastuses on väitnud ka von der Leyen. Suurbritannia peaminister Boris Johnson lükkas selle väite tagasi.

"Soovin parandada Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja väidet, et Suurbritannia on blokeerinud vaktsiiniekspordi. Ütlen selgelt välja, et me ei ole blokeerinud ühegi koroonavaktsiini või vaktsiinikomponendi eksporti. See pandeemia on asetanud meid kõiki ühele poole võitluses globaalse tervise nimel. Me oleme vastu igas vormis vaktsiinirahvuslusele," rääkis Johnson.

Ilmselt paljude üllatuseks kinnitas Johnsoni sõnu kolmapäeval ka Euroopa Komisjon.

"Teame, et mitmed riigid kasutavad eri meetmeid. Meie teada ei puuduta see vaktsiine, mis tulevad Suurbritanniast," sõnas komisjoni kõneisik Eric Mamer.

Euroopa Liidu ühises vaktsiiniportfellis on kokku kaheksa vaktsiinitootja (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV, CureVac, Sanofi, Novavax, Valneva) vaktsiinid. Eesti on seni ühinenud Euroopa Liidu COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga: Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac. Koos Euroopa Liidu ühisesse vaktsiiniportfelli lisandunud Valneva lepinguga on Eestil võimalik kokku soetada 5 229 362 doosi vaktsiini 2 764 681 inimese jaoks, teatas sotsiaalministeerium kolmapäeval.

Pfizer/BioNTech lepinguga soetab Eesti portaali vaktsineeri.ee andmetel COVID-19 vaktsiini 325 000 inimesele (ehk 650 000 doosi).

 

Toimetaja: Mait Ots, Joosep Värk, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: