"Pealtnägija" sai terviseameti peadirektori eriloaga minna ameti lattu vahetult enne uue vaktsiinipartii saabumist. Terviseameti spetsialist Villu Liivla tõdes, et ladu on eritsoon, kuhu ei pääse isegi kõik terviseameti töötajad.

Lisaks Liivlale tegeleb saadetiste valmistamisega veel 17 töötajat. Spetsialist selgitas, et lattu jõudval saatelehel on kirjas, kui palju ja milliseid vaktsiine valitud kohta saata tuleb. Ühes väljasaadetavas kastis on ka infomaterjalid, lahus vaktsiini lahjendamiseks ja süstlad. Viimased on Liivla sõnu vajalikud, sest perearstikeskustel ei pruugi olla piisavat süstlavaru.

Vaktsiin võetakse sügavkülmast välja aga vahetult enne starti järgmisel hommikul. Spetsialistid pakendavad kastid eelmisel õhtul kokku, et järgmine päev aega kokku hoida.  

Kolmapäeva hommiku seisuga on kahe ja poole kuu jooksul Eestisse jõudnud kokku arvestuslikult 207 990 doosi koroonavaktsiini kolmelt eri tootjalt.

Endine terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar, kes kogu vaktsineerimiskava varem kritiseerinud on, ütles, et koordineerimisprotsessile on tal üks lihtne etteheide.

"Seda protsessi ei ole läbi mõeldud. Sellesse on suhtutud liiga kergekäeliselt," sõnas Saar.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ütles, et plaanid olid varem paigas ning on seda ka praegu.

"Kuidas me teisiti oleksime saanud Eestis jõuda nii kaugele, et meil on ligi 30 protsenti üle 80-aastastest inimestest üle Eesti vähemasti ühe vaktsiinisüsti saanud ja kolme nädala pärast saavad teise vaktsiinisüsti. Ilma plaanita see poleks ju võimalik," ütles Jesse.

Perearstid on rahul otsusega vaktsiine nende kaudu levitada, kuid süsteem on siiani segane

Sotsiaalministeerium langetas otsuse levitada vaktsiini esialgu perearstide kaudu. Jesse selgitas, et see oli esmalt suurte vaktsineerimiskeskuste asemel mõistlikum tegu, sest nii jõuavad vaktsiinid kiiremini inimesteni. Lisaks usub ministeerium, et perearst suudab skeptilistele inimestele vaktsineerimisprotsessi paremini selgitada.

Perearst Eero Merilind ütles, et tema hinnangul oli vaktsiinide jagamine perearstikeskustesse väga mõistlik. "Perearst tunneb enda patsiente kõige paremini ja neil on kõige parem neid patsiente kutsuda vaktsineerima," lisas ta.

Nii Merilind kui Perearstide Seltsi esinaine Le Vallikivi möönavad, et vaktsineerima kutsumine – eriti keset niigi möllavat tervishoiukriisi – on tõsine lisakoormus, aga peavad valitud taktikat siiski õigeks.

Samas on mõlema meelest mõni asi ka arusaamatu. Näiteks määrab haigekassa, kuhu piirkonda millised kogused vaktsiine väljastatakse. Kui perearstikeskus valitakse, tuleb minna eraldi terviseameti tellimiskeskkonda ja täita vastav ankeet.

"Eks ta on selles mõttes meie jaoks ka natukene keeruline ja arusaamatu. Aga me jälgime siis enda e-maili ja e-mailis tuleb meile kiri, et näiteks me saame järgmiseks või siis ülejärgmiseks nädalaks 100 doosi ühte vaktsiini või 50 doosi teist vaktsiini," selgitas Merilind.

Vallikivi sõnas, et süsteemi sees oli alguses veidi segadust. "Ei suudetud mingi hetk aru saada, et kui palju vaktsiine on juba ära lubatud, kui palju vaktsiine on teiseks doosiks lubatud ja kui palju veel alles on. Sealt sündis ka selliseid korraldusi, et üks perearstikeskuse juhataja kirjutas mulle, et ma olen täna saanud neli telefonikõnet, millest igaüks ütleb erinevat infot: sa saad, ei saa, saad nii palju kui tellisid. Ei, päris kõike ikka ei saa," selgitas Vallikivi.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ütles, et ükski süsteem ei saagi olla ideaalne, kuid praegune süsteem on üles ehitatud nii, et ta oleks võimalikult paindlik.

Eri vaktsiinide puhul erineb ka tarne

Pfizerit laekub tavaliselt esmaspäeval, kuid kogused pole suured. AstraZenecat tuuakse enamasti reedeti, kuid kogus teatatakse kõige rohkem nädal ette. Moderna vaktsiini on Eestisse jõudnud aga väga väikestes kogustes.

Simmo Saar väidab, et võimalikele tarneraskustele juhiti terviseameti sees juba varem tähelepanu.

"Selle peale ütles ministeeriumi esindaja, et meil on kõik lepingutega kaetud ja probleeme ei ole, et meil on nii head lepingud. Nagu me täna näeme, siis meil on probleeme nii riigisisese logistika, riskirühmadega suhtlemisega kui ka tegelikult sellega, et need lepingud ei pea," lisas ta.

Terviseameti laospetsialist ja autojuht Andrus Piht on ilmselt Eesti kõige rohkem koroonavaktsiini vedanud mees, sest tegeleb sellega jõuludest saati ja on viinud saadetisi üle terve riigi. Tema võtab vaktsiinid laost peale ning sõidab nendega vastavatesse perearstikeskustesse.

"Inimesed suhtuvad sõbralikult ja kummaline on, mida aeg edasi, seda lahkemalt ja vastutulelikumalt," kirjeldas Piht.

Vahel jõuavad perearstideni aga vaktsiinid vales koguses. Merilind ütles, et siis aga peavad esmalt perearstid inimestele selgitama, miks asjad ei tööta nii nagu vaja.   

Mõned vead või hilinemised on üks asi, kuid viimasel ajal kritiseeritakse, kuidas Eestis on arvestuslikult kümneid tuhandeid vaktsiine küll saabunud, aga on süstimata. Näiteks kolmapäeva hommiku seisuga oli Eestisse jõudnud terviseameti andmetel ligi 208 000 doosi ja ära manustatud natuke üle 155 000, mis teeb justkui jäägiks üle 50 000.

"See näeb muidugi halb välja. Ja selge see, et kõik on huvitatud, et vaktsiin ruttu inimesteni jõuaks, aga kui vaktsiin on tulnud kaks päeva tagasi Eestisse, siis see ei olegi saanud jõuda veel vaktsineerijateni ja inimesteni üle Eesti," sõnas Maris Jesse. 

Lisaks on terviseametil ligikaudu 10 000 vaktsiini suurune puhver Pfizerit, et garanteerida nn teised doosid umbes nädala jagu ette, kui saadetistega peaks olema viperusi.

Mari-Anne Härma sõnul aga süsteemis suurt ummistust praegu pole. "Selles ahelas ei ole praegu ummistust, pigem ongi vaktsineerijad, kelle kätte vaktsiin nii-öelda paariks päevaks jääb seisma ja siis võetakse need suured numbrid nii-öelda statistiliselt ja nähakse seda erinevust," lisas ta.

Perearstid usuvad, et suudaks teha kaks korda rohkem süste, kui vaktsiine oleks piisavalt

Nõmme perearstikeskuse nelja perearsti nimistus on umbes 8000 inimest, neist riskigruppi kuulub üle 1200. Kui "Pealtnägija" keskust külastas, sai päevaga vaktsiini 200 inimest.

Merilinnu sõnul suudaks nad vähemalt kaks korda rohkem, kui oleks rohkem vaktsiini. "Meil ei ole raisku läinud ja meil on isegi selline lisanimekiri /---/, kui kaks inimest ei saanud tulla, nad viisakalt helistasid, et ei saanud tulla ja kohe tulid kaks teist inimest, kes meie lähedal elavad. Nad olid meie lisanimekirjas ja meil ei ole küll ükski vaktsiin raisku läinud," lisas arst.

Vaktsiinide mahakandmise üle peetakse eraldi täpset arvestust ning siiani on kahe ja poole kuu jooksul üle Eesti raisku läinud ametlikel andmetel 331 doosi, millest 300 moodustab üks karp AstraZeneca vaktsiini, mille külmaahel katkes ja mille kasutuskõlblikkust veel kaalutakse.  

Probleeme tellimise ja registreerimisega lahendatakse. Lepinguid sõlmitakse juurde ja kui vaktsiini saabub rohkem, avatakse ka suured vaktsineerimiskeskused.

Jesse sõnul ei pea seda enam kaua ootama, lisaks saavad kõik soovijad end vabalt vaktsiinile kirja panna hiljemalt mais ja süsti kätte mitte hiljem kui juunis.

Härma lisas, et Eesti on vaktsineerimises olnud kõike arvesse võttes tubli ja hea tempoga.