Korooonakriis kahandas Eesti kindlustusturu mahtu

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tallinna lennujaam. Autor/allikas: Sander Koit / ERR

2020. aastal vähenes Eestis kogutud kindlustusmaksete maht viis protsenti. Kindlustusturu kogumaht oli 469 miljonit eurot, millest 383 miljonit eurot andis kahjukindlustus ja 86 miljonit eurot elukindlustus.

Kindlustusseltside liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul ei olnud langus nii suur, kui kardetud ning see tabas vaid mõnda valdkonda.

"Pärast kaheksat aastat kasvu oli mullu kindlustussektoril väike tagasilöök äri rahalise mahu mõttes, mis oli peamiselt tingitud koroonakriisist. Kõige rohkem said pihta liikluskindlustus ja reisikindlustus," ütles Piirsalu.

Liikluskindlustuse maksete kogusumma vähenes mullu 12 protsenti 90 miljonile eurole ja reisikindlustus 37 protsenti 12 miljonile eurole.

Piirsalu hinnangul mõjutavad äsja kehtestatud koroonapiirangud kindlustussektorit erinevalt võrreldes eelmise aastaga.

"Mullu põhjustasid liikluskindlustuse maksete mahu alanemise liiklussageduse langus ning soodsad ilmaolud, millega kaasnes õnnetuste arvu vähenemine ja see omakorda tingis märkimisväärse hinnalanguse. Tänavu enam nii suurt liiklussageduse langust ei ole ette näha," ütles Piirsalu.

"Kui aasta edenedes majandus taastub, siis liiklussagedus suureneb ja liiklusõnnetuste arv kasvab. Ka talvised ilmaolud toovad kaasa rohkem liiklusõnnetusi. Kui majandus elavneb ja liiklusohtlikud ilmaolud on sagedased, võivad need arengud koosmõjus kaasa tuua liikluskindlustuse hinnatõusu," selgitas Piirsalu ning lisas, et reisikindlustuse tulevik sõltub reisipiirangutest ja reisimise taastumisest pärast kriisi.

2020. aastal alanes kahjukindlustuse maksete maht neli protsenti ja elukindlustuse maht 11 protsenti. Samas tööandja ravikindlustus kasvas 135 protsenti.

Piirsalu hinnangul oli elukindlustuse maksete vähenemine tingitud ennekõike eelmise valitsuse läbimõtlematust pensionisüsteemi reformist.

"Pensionikindlustuse maksed langesid ja vähenesid ka investeerimisega seotud kindlustusmaksed, kuna koroonakriis suurendas inimeste ebakindlust tuleviku ees," ütles Piirsalu. "Samas teise samba vabatahtlikuks muutmise kibedaid vilju hakkame maitsma aastate pärast, kui paljud inimesed on oma pensionisäästud ära tarbinud ja riigi pensionikassa on kokku kuivanud."

Piirsalu tõi positiivse trendina esile tööandja ravikindlustuse. "Tööandjad kindlustavad oma töötajaid üha rohkem, sest see maandab nende riske saamata jäänud tulu näol ning on töötajate jaoks hinnatud motivatsioonipakett. Lisaks kompenseerib eraravikindlustus osaliselt tänased puudujäägid riigi raviteenuste kättesaadavuses," märkis Piirsalu.

Kindlustussektori osakaal Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) oli mullu 1,7 protsenti.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: