"Kodukindlustuse vaates tekitavad kõrged temperatuurid otseselt vähe probleeme. Samas käivad suure soojaga tihti kaasas äikesetormid. Need aga tekitavad probleeme nii üleujutuste kui ka tormituulte vaates," ütles If Kindlustuse varakahjude vanemkäsitleja Triinu Pärn ERR-ile. "Viimaste aastate trendina võib märgata seda, et isegi kui tormide arv on sarnane, siis kannatada saanud majapidamiste hulk ja kahjude väljamaksete suurus on tõusnud," tõdes Pärn.

Ta selgitas, et tavapäraselt põhjustvad tormituuled kahjustusi majade katustele ja fassaadidele ning kahjusid tekitab ka majja tungiv vesi. "Viimastel aastatel on Eestis küllaltki tavapäraseks saanud ka see, et korraga sajab lühikese perioodi jooksul maha suur hulk sadevett. Linnade kanalisatsioonisüsteemid ei pruugi suuta nii suurt veekogust vastu võtta ja see on toonud kaasa vee tungimise hoonetesse," rääkis Pärn. "Samuti võivad tormidega kahjustada saada ning omakorda ka kahjustusi põhjustada aiamööbel, batuudid ja muu selline. Lisaks toovad tormid tihti kaasa elektrihäireid, mis võivad kahjustada näiteks maja soojuspumpa või rikkuda sügavkülmikusse kogutud toiduvaru."

"Üks otseselt kõrgete temperatuuridega kaasnev nähtus on probleemid jahutusseadmetega. Probleemid võivad tekkida sellest, kui jahutussüsteem töötab pikka aega järjest. Kinnisvaraomanikel tuleks jälgida, et ei tekiks kondensatsiooniga probleeme ning jahutussüsteem ei hakkaks lekkima," ütles If Kindlustuse varakahjude vanemkäsitleja.

Sama rääkis ERR-ile ka Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuht Liina Laks: "Seoses selle aasta kuumusega hoitakse palju aknaid tuulutusavas, ka siis kui kodus ei viibita. On palju juhtumeid, kus tugev tuulepuhang on akna kinnitused lahti löönud ning kuumusele järgnenud vihm tuppa sisse sadanud," ütles Laks.

"Kuumusega kaasneb tihti äike, tugevad tuulepuhangud ja vihm. Äike on tekitanud kahju kodusele varale nagu digiboksid, telerid ja muu tehnika. Kahjujuhtumeid on esitatud seoses murdunud puude, lendu läinud aiamööbli ja batuutidega. Aias olevad lahtised esemed võtavad tugeva tuule alla ja lendavad näiteks naabri hoovi, vastu maja, lõhkudes selle krohvi. Puid on kukkunud majadele ja autodele. Otseselt kuumusest tingituna sulasid mootorratta peal olnud kott ning ühes sellega hügieenitarbed, tennised, elektrooniline hambahari ja akupank," loetles Laks ette tulnud kindlustusjuhtumeid.

"Lisaks võivad palavad ilmad muuta inimesi hajameelsemaks – on märgata, et liikluses juhtub õnnetusi aina rohkem, seda eriti jalgrataste ja tõukeratastega. Peale sellele, et kannatada saab enda liikumisvahend, võib õnnetusega kaasneda tervisekahju jalakäijale, teisele ratturile või nende varale ning kannatanul on õigus nõuda kahju põhjustajalt hüvitist. Jalgratastel ja kergliikuritel paraku liikluskindlustust pole, mis sellise kahju hüvitaks," tõdes Laks.

Sõidukeid ohustavad sügav vesi ja kukkuvad puud

Kõrged temperatuurid ei ole otseselt mõjutanud sõidukitega seotud kahjude hulka, tunnistas If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht Taavi Kruus, kuid lisas, et probleeme põhjustavad sõidukitele soojade ilmadega kaasnevad suvised tormid ja üleujutused.

"Üleujutuste puhul on eriti tähtis sõita ettevaatlikult ja vältida sügavasse vette sõitmist. Samuti, kui on teada, et tulemas on suur torm, ei tasu enda autot suurte puude alla parkida," märkis Kruus.

"Kliima vaates laiemalt võib välja tuua selle, et kui meie talved on taas pehmemad, nagu juhtus ülemöödunud talvel, siis mõjutab see otseselt õnnetuste hulka ning omakorda ka liikluskindlustuse hinda. Jää- ja lumevabad talvekuud tähendavad oluliselt väiksemal määral liiklusõnnetusi ning tulenevalt sellest on langenud ka kindlustuse hinnad," selgitas If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht.

Ilmad mõjutavad ka õnnetusjuhtumi- ja reisikindlustust

Soojade talvede positiivset mõju rõhutas ka If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Kairit Luht: "Kui vaadata kliima aspektist lähtuvalt õnnetusjuhtumikindlustust, siis pehmed talved tähendavad vähem riske, sest teed pole nõnda libedad. Nii mõnedki õnnetused – näiteks luumurrud – juhtuvad tulenevalt libedast kõnniteest. Vähem õnnetusi tähendab väiksemaid riske ka kindlustuse jaoks ning sellest tulenevalt ka muutuvaid kindlustushindu."

"Kui mõelda pikemas plaanis reisikindlustuse arengutele, siis tulevikus võivad järjest enam tähtsust omada piirkonnad, kuhu reisida soovitakse. Kui näiteks osades piirkondades esineb teatud perioodil raskemaid ilmastikuolusid, võib see tõsta riski ja seeläbi ka kindlustuse hinda. Kui Eestis kogeme käesoleval suvel suurt kuumust, siis küllaltki tavapärased suvised palavad ilmad Lõuna-Euroopas või sügistormid mõnes teises piirkonnas võivad samuti tulevikus kindlustuse jaoks riske muuta,"

Kliimamuutus võib suurendada riske

Kuigi Eesti kliima ei tingi väga palju ilma põhjustatud õnnetusjuhtumeid, võib see kliima soojenemisega muutuda, märkis Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuht Liina Laks

"Eesti asub looduskatastroofide mõttes üldiselt väga heas asukohas, meil ei ole olnud suuri orkaane, maastikupõlenguid ega üleujutusi. Siiski ei saa jätta tähelepanuta, et kliimamuutused võivad hakata Eestit rohkem mõjutama," rääkis Laks. "Ekstreemsed ilmastikuolud panevad tõenäoliselt ka inimesi rohkem mõtlema kindlustuse olulisusele, sest loodusjõududest tingitud kahjud võivad olla väga suured. Näiteks suurim Swedbank P&C Insurance´i poolt välja makstud kodukindlustuse kahjujuhtum eelmisel aasta oli seotud loodusjõududega – keravälgust sai alguse tulekahju, mille kahjusumma ületas 360 000 eurot."

Praegu siiski ettevõte ilmaäärmuste tõttu oma kindlustustoodete hindu pole korrigeerinud, kuid tulevikus võib see muutuda, märkis Laks. "Ilmastikuoludega seoses me oma kindlustushindasid hetkel muutnud ei ole, praegu võib öelda, et tegemist on olnud tavaliste ootuspäraste kahjudega. Tulevikku vaadates on kliimamuutused kindlasti üheks riskifaktoriks, kuid seda, kas ja millal need võivad hakata kindlustuse hinda mõjutama on hetkel keeruline ennustada."

"Kui vaadata kaugemale tulevikku, siis kui teatud piirkondi hakkavad enam mõjutama ekstreemsemad ilmastikuolud nagu näiteks üleujutused, mõjutavad need laiemalt seal elamise riske ning see omakorda võib muuta kallimaks sealse kinnisvara kindlustamise. Seega tulevikus hakkab järjest rohkem sõltuma kodu kindlustamise hind kindlustuskoha asukohast," ütles ka If Kindlustuse varakahjude vanemkäsitleja Triinu Pärn.