Toomas Sildam: praegu ujuvad eriolukorra nõudjad vastuvoolu

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Jüri Ratas ja Urmas Reinsalu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Miks uuelt valitsuselt nõuab eriolukorra kehtestamist endine välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa), on arusaadav, kuid miks sama teeb ka Keskerakonna esimees Jüri Ratas, on raskemini mõistetav, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam.

Ettevõtja Indrek Kasela võttis minult sõnad, kui kirjutas sotsiaalmeedias, et lõpetame nüüd eriolukorrast jauramise ja keskendume meditsiini aitamisele:

"Toeta arste, õdesid, hea sõna ja abiga. Ole ise hoolas. Parim abi on see, kui sa ei koorma haiglaid. Ole tänulik oma perearstile, et ta on sinu tervise nimel tegemas ületunde," kirjutas Kasela. "Ära nääguta avaliku sektori kallal – need on meie inimesed. Hooli, toeta, ole olemas. Teeme Eesti terveks! Tahaks ju jaanipäeva mitte pidada Zoomis."

Saan aru, kui endine välisminister Urmas Reinsalu nõuab, et riik tuleb viia teistsugusele juhtimismudelile ja selleks on vaja kehtestada eriolukord. Reinsalu on praegu koos Isamaaga opositsioonis ja tema roll ongi valitsusele tülikas olla.

Aga miks sama teeb Keskerakonna esimees Jüri Ratas, praeguse peaministri Kaja Kallase koalitsioonipartner, see on raskemini mõistetav. Ärme pelga eriolukorra väljakuulutamist, tahab Ratas otsekui kella tagasi keerata mullu 12. märtsi hilisõhtusse, kui tema tollase peaministrina teatas eriolukorra kehtestamisest.

Nüüd on see vastuvoolu ujumine.

Krista Fischer teadusnõukojast loodab, et kasu on praegustest piirangutest, mis on kahtlemata rangemad kui need, mis olid novembris ja detsembris, eelmise valitsuse ajal.

Terviseameti peadirektor Üllar Lanno ei näe, et eriolukorra väljakuulutamine praeguse viirusekriisi lahendamisele midagi olulist juurde annaks.

Enam ei ole riigi lukkupanemiseks vaja Eestis eriolukorda, sest riigikogu täiendas mullu seadusi nii, et riigi saab lukku panna ka ilma eriolukorrata. Ja kui keegi otsib vastust küsimusele, kes kriisi lahendamise eest vastutab, siis see on teada. Peaminister. Kaja Kallas.

Ratase ja Reinsalu jutt eriolukorra vajalikkusest mõjub kahe poliitiku nostalgiana nende noorusaja järele. Reinsalule on see võõras valitsus ja Ratasele pole veel päris omaks saanud, nii vähemalt tundub. Üle nelja aasta peaministrina töötanud Ratas saab ju aru, mida tähendab, kui koalitsioonipartner jagab sotsiaalmeedias valitsusjuhile soovitusi, kuidas too peaks tegutsema selmet öelda seda kõike omavahelises vestluses. Kas see näitab usalduslikku, lähedast läbisaamist Reformi- ja Keskerakonna esimeeste vahel? Leebe vastus on – ei veel.

Tõsi, ka paljudele tavakodanikele näib eriolukord imelise võlukepina ja lihtsa lahendusena, sest Norstati küsitluse järgi arvab 69 protsenti vastanutest, et sarnaselt mullu kevadele tuleks praegugi kuulutada välja eriolukord.

Mõistlik valitsus ei lähtu avaliku arvamuse küsitlustest, vaid teadusnõukoja ettepanekutest. Nende järgi nüüd ministrid kehtestasidki möödunud kevadele sarnased piirangud, mis peaksid vähendama meie kõigi omavahelisi kontakte ja peatama meditsiinikriisi süvenemise, plaanilise ravi sulgumise ja haiglate kokkukukkumise. Eeldus on, et inimesed peavad nendest piirangutest kinni. Ja samuti on oluline, et valitsus annab selgelt teada, milline on riigi abiplaan ettevõtjatele ja palgatöötajatele, millele peab vastama lisaeelarve. Sama tähtis on, kuidas tasandatakse hariduses tekkinud lünki ja antakse tuge neile, kellel pinged hakkavad üle pea lööma.

Ettevõtja Tiit Pruuli arvates ei ole Kaja Kallase valitsuse esimene kuu olnud ehk kõige selgemate ja jõulisemate otsuste aeg. Seda ei olnud ka Jüri Ratase valitsuse viimane kuu. Kasvava nakatumisega Eesti jäi lukku panemata, sest valitsus ei tahtnud riiki sulgeda, kuna oli suvel rääkinud täpselt sihitud piirangutest. Nii tabasidki detsembrikuu piirangud vaid Ida-Virumaad ja Harjumaad, kuid ei peatanud koroona levikut Eestis.

Ei, me ei pea kättemaksumaiguliselt otsima süüdlasi. Aga analüüsida tuleb kindlasti, soovitab Pruuli, meenutades, et süüdistamine ja analüüsimine on erinevad asjad.

Mullu kevade lõpul ja suve alguses oli tegutsejate väsimus koroona esimesest lainest liiga suur, et õppetunde kaardistada ja mõtestada. Inimlikult täiesti mõistetav. Nüüd aga tuleb selleks jõud ja aeg võtta, mis tähendab ka e-Eesti auditit ja mitmete IT-lahenduste kaasajastamist või hoopis ümber tegemist.

Seniks aga – hoiame ennast ja kaaslasi, oleme terved. Siis peavad haiglad, arstid, õed vastu ja kõik saavad sõpradega päriselt jaanipäeva pidada.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: