"AK.Nädal": kas ja kuidas on võimalik keelereeglitega kaasas käia?
Pühapäeval on kirjanik Kristian Jaak Petersoni 220. sünniaastapäev ja emakeelepäev. Esmaspäeval toimub sel puhul traditsiooniks saanud e-etteütlus. "AK.Nädal" uuris keeleteadlastelt, mis valmistab inimestele eesti õigekeeles enim raskusi ja kas õigekirjareegleid peaks kogu aeg muutma.
"Aktuaalse kaamera" sünnipäeva puhul katsid teadlased Rootsi laua, paljude jaoks tekitab see aga segadust, kas Rootsi kirjutatakse seejuures suure või väikese algustähega. Selgub, et praegu on tungiv soovitus kirjutada Rootsi suurega.
Rootsi laud ja Rootsi kardinad – kui me ei räägi just Rootsis tooodetud esemetest, vaid ülekantud tähendusest ehk iseteeninduslauast ja vanglast, siis veel paarkümmend aastat tagasi raiusid emakeeleõpetajad meile, et rootsi tuleb neil juhtudel kirjutada väikese algustähega. Nüüd on see reegel pea peale keeratud.
Kuidas aga on tavainimesel võimalik keelereeglitega kaasas käia, eriti kui nii mõnigi muutus ei ole tema jaoks loogiline?
"Mina ütleksin oma kogemusest, et see ei ole võimalik. Kui mina peaksin Rootsi laud kirjutama, siis ma küsiksin keelenõust järgi. See minu meelest ei ole mõistlik olukord, et eesti keele alase doktorikraadiga inimene peab selliseid asju järgi küsima iga üksiku sõna puhul," nentis Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast.
Tavast annaks hoopis kõnelejale rohkem otsustusõigust ja vastutust.
"Kui räägid IKEA-st ostetud lauast, siis kirjutad suure tähega, kui räägid rootsilikust lauast, siis väikese tähega. See sõltub sellest, mida inimene öelda tahab. Üsna paljud asjad keeles sõltuvad sellest, mida inimene öelda tahab," lausus Tavast.
Ka sõnade kokku-lahku kirjutamisel on reeglid ajas muutunud ja see on suure-väikese algustähe kõrval teine suurem segadust tekitav küsimus.
Näiteks, mida nüüd tohib kirjutada nii kokku kui lahku:
- laialiajamine vs laiali ajamine
- hüvastijätmine vs hüvasti jätmine
- allakukkumine vs alla kukkumine
Tallinna Ülikooli emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor Merilin Aruvee ütles, et näiteks tegusõnade kokku-lahku kirjutamist on muudetud viimases ortograafias. "Näiteks lahtiütlemine – ma võin kirjutada seda nii kokku kui lahku, aga mõne inimese jaoks on koolist väga selgelt meeles, et mine-vorm kirjutatakse kokku. Siis on väga raske seda lahku kirjutada, keelekogemus mängib alati alati rolli ja sellepärast ongi ortograafiareeglite kohanduste aktsepteerimine keele kasutajate jaoks keerukas," rääkis Aruvee.
Lisaks suurele ja väikesele algustähele ning kokku-lahku kirjutamisele valmistab keelereeglitest enim peavalu koma kasutamine. Need on ka kolm peamist asja, mille kohta inimesed enim Eesti Keele Instituudi keelnõust abi küsivad.
"Üldiselt telefoniküsimused vähenevad ja meili teel või ka veebivormi kaudu esitatud küsimuste hulk suureneb. Tahame sellele tasapisi kaasa aidata sellega, et teeme asja nimega Keelenõuvõrgustik. See ei ole lähinädalate küsimus, pigem lähikuude või isegi aastate küsimus, kus seda veebivormi tahame edasi arendada," lausus Arvi Tavast.
Esmaspäeva hommikul toimub Vikerraadios traditsiooniline e-etteütlus. Etteütluse korraldamismeeskonda kuuluv Merilin Aruvee ütles, et selleks ei ole võimalik kiirkorras valmistuda. Parim viis oma kirjakeelt arendada on endiselt raamatute lugemine.
"Kui lugeda raamatuid, ilukirjandustekste, näiteks eesti kirjandust – Eesti kirjandus on ikkagi kõige parem võimalik keele õppimise allikas, see ongi see, kuidas eestlased oma mõtteid vahendavad," lausus Aruvee.
Toimetaja: Marko Tooming