Viimati kerkis maaülikooli ja Tartu Ülikooli endise rektori, endise riigikontrolöri Alar Karise kui võimaliku presidendikandidaadi nimi üles siis, kui nüüdne riigikogu esimees Jüri Ratas kutsus sotsiaalmeedias inimesi pakkuma, kes võiks olla tulevane Eesti riigipea ja tõi pärast avalikkuse ette 20 enim mainitud inimest.

"Minul on presidendile väga kõrged nõudmised ja ei näe endal neid isikuomadusi, et seda ametit pidada. Olles näinud erinevaid presidente, kohtunud kuningate ja šeikidega, ei oska mina leida, et oleksin selle ameti pidaja," ütles Karis inimtühjas Eesti Rahva Muuseumis antud pikas intervjuus, mis reedel ilmub ERR-i portaalis ja on kuuldav Vikerraadios.

Küll aga nõustus Karis arutlema, milline peaks olema Eesti järgmine president.

"Lennart Meri kombel näpu viibutamine ja dotseerimine tekitab tõenäoliselt õlakehituse. Kuigi omal ajal oli see igati õigustatud, tuligi õpetada noa ja kahvliga sööma, pintsaku nööpe kinni panema. Aga tänapäeval see ilmselt ei tööta," arvas ta.

Presidendist kui välissuhtlejast tõstis Karis ettepoole riigipea oskuse vaadata Eesti sisse, "et kuidas oma rahvaga suhelda, et sa ei tundu kõrgina, et oled oma, mida ka Lennart Meri ju oskas, ta võis külapoe juures kohalikuga õlut juua".

Endine pikaaegne peaminister Andrus Ansip soovitas sarnases intervjuus, et järgmine president ei peaks tulema poliitikute seast. Karis nõustus sellega, kuid tegi remargi: "Ta ei võiks tulla poliitikute seast, aga teadmata poliitikat, teadmata, kuidas poliitikat tehakse, on väga raske olla president."

Sõnaga, riigipeal peaks olema sisepoliitilist kuulmist?

"Jah, kindlasti. Aga see ei tähenda, et ta peaks sisepoliitiliselt sekkuma päevapoliitikasse," täpsustas Karis. "Presidentide ja kuningatega ongi nii, et rahulikel aegadel neid väga palju ju vaja ei olekski. Nende olulisus – eriti veel, kui on õige president – tuleb välja just siis, kui on keerulised ajad."

Ta soovitas vaadata kõiki viimase 30 aasta presidente omas ajas.

"Näiteks ma ei kujuta Lennart Merit täna presidendina Eesti riigis. Kuigi intelligentse inimesena ta kindlasti kohaneks ka praeguste oludega, aga oma iseloomult ta tõenäoliselt ei sobiks," arvas Karis.

"See pidev võrdlemine Lennart Meriga ei ole kohane," sõnas ta kindlalt. "See pidev võrdlemine võibolla isegi solvab istuvaid presidente, et nad nagu peaksidki olema Lennart Meri. Aga ei pea. Vastupidi."

Presidendile vajaliku omadusena nimetas Karis ka lastetuba: "Seda ei õpi, lastetuba sul kas on või seda sul ei ole. Kui presidendil on lastetuba, siis ta suudab ka orienteeruda väga erinevates oludes ja tunnetab hästi, kus võib mida öelda, kellele võib mida öelda ja kus peaks päris vait olema."

Kolmapäeva hommikul Terevisioonis – see läks eetrisse Eesti Rahva Muuseumist – ütles Karis nn presidendiküsimusele vastates: "Vaadates enda sisse, küsin ma, kas mul on neid isikuomadusi, et seda rolli täita. Kui keegi suudab tõestada, et need on, siis võib seda intellektuaalset vestlust edasi pidada. Aga praegu pole mul küll plaani kuhugile kandideerida ja ei näe ka põhjust end ise Teele kombel sinna toppida."

Selle aasta suve lõpus ja sügisel alguses toimuvad Eestis presidendivalimised, mis algavad 10. augustil riigikogus ja kui parlament ei suuda riigipead valida, selleks on vaja vähemalt 68 riigikogu liikme toetus, liiguvad valimised edasi valimiskogusse.

Alar Karise intervjuud saab lugeda reede hommikul ERR-i uudisteportaalis ja kuulata kell 14.05 Vikerraadios.