Ansip vaatab presidenti otsides Jaak Aaviksoo ja Ülle Madise poole

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ülle Madise ja Jaak Aaviksoo. Autor/allikas: ERR

Rääkides eelolevatest presidendivalimistest jääb endise peaministri sõrm esialgu kahele kandidaadile. Nendeks on mitmekordne minister ja rektor Jaak Aaviksoo ning õiguskantsler Ülle Madise. Enda kandideerimise Andrus Ansip välistab.

Aastatel 2005-2014 valitsusjuhina ja siis Euroopa Komisjoni asepresidendina töötanud Ansip, endine Reformierakonna esimees ja nüüdne Euroopa Parlamendi liige, loetleb reedel täispikkuses ilmuvas intervjuus ERR-ile kolm põhjust, miks ta ise presidendivalimistest huvitatud ei ole.

"Kui oled üheksa aastat olnud täitevõimu juht, siis pretendeerida pelgalt esindusfunktsioonide täitmiseks – see ei oleks kindlasti see, kus ma ise tunneksin ennast hästi," ütles Ansip esiteks.

"Teiseks annan endale aru, et Eesti rahva kannatust on [Andrus Ansipiga] proovile pandud üksjagu  ja mina seda enam proovile panna ei tahaks," jätkas ta naerdes.

Ja kolmandaks? "Ma ei ole nii eakas, et tahaksin isiklikest seisukohtadest loobuda. Tahaksin olla vaba ja arvata poliitikast nii nagu mu süda arvab. Inimene, kes tahab saada presidendiks, peaks olema kõigi poliitiliste jõudude suhtes sõnades leebem. Mina pole seda olnud ja olgu see veelkordseks kinnituseks, et ma ei pretendeeri sellesse ametisse."

Ansip nõustus, et nüüdsete presidendivalimiste puhul on ette teada – järgmine riigipea ei tule Reformierakonnast, kellel on juba peaministri koht ja EKRE-st, kellel pole presidendi valimiseks nii palju jõudu.

Nii peaks uus president olema erakondade ülene ega saaks olla keegi, kes on või oli ühe erakonna esimees või on selgelt samastatav ühe erakonnaga.

"Ootaksin inimest teadlaskonnast, väljastpoolt erakonnapoliitikat, ootaksin inimest, kes oleks suuteline Eestit liitma ja kes võiks meile olla jälle moraalseks majakaks," arutles Ansip.

Kas Reformierakond võiks toetada Keskerakonna presidendikandidaati?

"Muidugi võiks, aga see sõltub ka kandidaadist," andis Reformierakonna endine juht koalitsioonipartnerile lootust. Ta lisas, et tuleks üritada valida president riigikogus.

Kas Ansip ütleb ka mõne nime? "Julgen öelda, et minu valitsuses on olnud kõige tugevam minister oma töökuse poolest ja laia pildi nägemiselt Jaak Aaviksoo."

Seega panustaks Ansip Aaviksoole, endisele haridus- ja kaitseministrile, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli endisele rektorile?

"Nimetasin ühe nime võimalikust nimekirjast. Miks ka mitte. Ta on väga reljeefne, seda küll, aga ta on teadlane ja tal on võime kaitsta erinevaid poliitilisi seisukohti, ka rahvusvahelisel areenil. Ta on sõnakas… Ei olnud juhuslik nimi. Leian tõesti, et ta oleks hea kandidaat, aga ärge nüüd tehke järeldust, et Reformierakonna kandidaat on Jaak Aaviksoo. Ma ei ole seda enne kellegagi arutanud. Ka mitte Jaak Aaviksooga," rääkis Ansip.

Ta nimetas ka teise nime.

"Minu mõte on ka Ülle Madise. Pean teda väga tugevaks isiksuseks. Ta on pikka aega olnud tegev avalikus halduses, tal on selge ettekujutus Eesti riigi toimimisest, ta ei ole inimene, kes painduks iga tuulepuhangu peale, tal on oma kindlad tõekspidamised. Sellist inimest mina tahaksingi Eesti presidendina näha, kes ei võtaks populistlikke seisukohti, et püüaks vastata lihtsalt avalikkuse ootusele, vaid ütleks oma selge seisukoha ka siis, kui teab, et see ei vasta hetkel masside ootusele," kiitis Ansip praegust õiguskantslerit.

Võimalike presidendikandidaatidena on avalikkuses nimetatud ka Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere, Eesti Rahva Muuseumi direktori Alar Karise, endise kaitseministri Jüri Luige, endise peaministri Jüri Ratase nimesid.

Andrus Ansip. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Hindas seniseid presidente

Ansip tegi tagasivaate ka iseseisvuse taastanud Eesti neljale presidendile.

"Lennart Meri oli väga ere isiksus, visionäär, suutis Eesti viia laia maailma, teadvustada, et selline riik on olemas. Ta oli ka meie rahvale moraalne majakas.

Arnold Rüütel oli austatud Eesti iseseisvuse taastamise eest. Tema oli president, kes aitas viia Eesti Euroopa Liitu, tal oli tugev toetajaskond just Eesti maapiirkondade inimeste seas.

Toomas Hendrik Ilves oli selgelt intellektuaal. Mina pean tema kõige suuremaks teeneks, et ta tegi Eesti suuremaks, kui me olime. e-Eesti kuvandi loomine maailmas ei ole pelk uhkustamise asi, vaid toob selgelt majanduslikku tulu ja annab riigile kõvasti poliitilist kapitali, kui teatakse, et seal kusagil, Venemaa naabruses, on tubli, edukas riik – e-Eesti.

Kersti Kaljulaidi puhul tunnistagem, et tema ametiaja lõpupool on langenud koroonakriisi, kus ükski poliitik saa olla see, kes ta päriselt tahaks olla, kuna meie kõigi rollid on teatud määral piiratud. Kindlasti ei ole ta aga olnud sisepoliitiliselt liiga laetud, nagu oponendid ette heidavad."

Andrus Ansipi pikka intervjuud saab lugeda reedel ERR-i uudisteportaalist ja kuulata samal päeval kell 14:05 Vikerraadios. Ta räägib ka enda suhtumisest praegusesse valitsusse, koalitsioonipartnerist, koroonakriisi ohjeldamisest, samuti näiteks Eesti osalemisest Hiina juhitud 17+1 formaadis, meie suusaspordi tulevikust.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: