Breton ERR-ile: peame tõstma olemasolevate vaktsiinide tootmiskiirust

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Thierry Breton Eestis. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Euroopa Komisjoni siseturuvoliniku Thierry Breton ütles ERR-ile antud intervjuus, et praegu ei ole Euroopa Liidus vajadust vaktsiinide jaoks, millel ei ole ravimiameti luba, olgu see siis Sputnik või mõni muu. Rõhku peaks tema sõnul panema olemasolevate vaktsiinide tootmiskiiruste tõstmisele.

Olete hinnanud, et Euroopa võiks saavutada karjaimmuunsuse kolme kuu jooksul. Kuidas see oleks võimalik?

Me oleme raskes võitluses COVID-iga, aga minu veendumus on, et me väljume sellest tänu vaktsiinile. Me kõik peame saama vaktsineeritud nii kiiresti kui võimalik. Selles vaimus on EL-i liikmesriigis ühendanud jõud, et osta vaktsiini. Praegu oleme maailmajagu, kus on kõige suurem eri vaktsiinide arv, mis toimivad ja on kindlad. Meil on neid neli ja peagi on neid viis. Seda on rohkem, kui ükskõik, mis kontinendil. See on olnud tohutu teaduslik edenemine.

Aga nüüd, nagu kõikides maailmajagudes, on probleem tootmise suurendamine nii kiiresti kui võimalik, et kõigil oleks juurdepääs vaktsiinile. Seda silmas pidades olen selle rakkerühma vastutavana, kelle ülesandeks on tõsta vaktsiinide tootmise võimekust. Tehased töötavad seitse päeva nädalas, 24 tundi ja tarnekiirus tõuseb. Aga keeruline on, et nii kiiresti tuleb seda tõsta. Tavaliselt kulub üks kuni kaks aastat, aga nüüd tuleb seda teha mõne kuuga.

14 miljonit on jaanuaris, 28 miljonit veebruaris, 60 miljonit märtsis, mida tarnitakse kohale. Ja aprillis on juba 100 miljonit ja mai-juuni üle 100 vaktsiinidoosi, mida tarnitakse. See on kõik reaalne tootmine. Vaktsiinid toodetakse siin Euroopas ja järgmises kvartalis tuleb 300-350 miljonit doosi. peaks tekkima karjaimmuunsus, mis tähendab, et üle 60 protsendi Euroopa Liidu täiskasvanud rahvastikust on vaktsineeritud.

Me teame, kus need vaktsiinid tehtud on: Euroopas ja need tehased saavad paremini hakkama, sest nad on hakanud paremini toimima ja nii näen tõesti ma tunneli lõpus valgust. See sõltub ka meist endist, sest peame olema nõus vaktsineerimisega. Ning iga liikmesriik peab tagama, et vaktsiinide laialijagamine oleks võimalikult kiire. 

Meil Eestis olukord viirusega väga tõsine. Kas meil oleks loota mingit lisaabi vaktsiinide osas? 

Selles keerulises situatsioonis on ka siiski häid uudiseid. Mõned vaktsiinitootjad on nüüd sellises seisus, et nad saavad pakkuda lisa sellele, mida oli algselt ette nähtud. Liikmesriigid kogunevad veel enne selle nädala lõppu arutama teatud lisakoguste ümberjagamist, mida saab kõigile jagada. Aga see eeldab ka vaktsineerimisplaanis tempo tõstmist neis piirkondades, kus vaktsiine vajatakse kõige enam. 

Euroopat on palju kritiseeritud ja väidetud seda, et Euroopa on jäänud USA-st ja Suurbritanniast maha. Miks nõnda on? 

Olen seda kuulnud, kuid ma ei jaga seda. Me oleme näinud Euroopas vaktsineerimiskampaania hilinemist nelja nädala võrra. Suurbritannias käivitus vaktsineerimine detsembri alguses, sest Suurbritannia kasutas ühe riigina hetkel saadaolevat kogust, mis oli saanud seal kasutusloa väljaspool Euroopa ravimiameti luba. Meie ootasime aga Euroopa ravimiametilt luba, mis oleks väga turvaline, mis laekus detsembri lõpuks ja sellest tuli ka hilinemine.

Ka USA alustas pisut varem, esimesel detsembrinädalal ja alustas kampaaniat pisut varem Euroopast. Nüüd kehtib tarnete kiirenemise loogika. Samas oli USA oma haigussituatsiooniga palju karmimas olukorras. Enam kui 500 000 surnut. Kahtlusteta oli ka Suurbritannia riik, kus oli samuti karmim kriis ligi 130 000 surmaga.

Need riigid maksid tõsist lõivu ja sestap ka tegutsesid kiiremini kui meie, riske kalkuleerides. Need on otsused, mis on väga tähtsad, aga ka väga rasked poliitikutel langetada.

Oleme väga tähelepanelikult jälginud uute lubade andmist Euroopa ravimiametist, pidades silmas kõigi elanike tervist ja ohutust. Sellel on ka majanduslikud tahud. Kuulsin, et Briti peaminister on seadnud võimaliku massimmuniseerituse või karjaimmuunsuse horisondiks 21. juuni, president Biden ütles 4. juuli, meie jaoks võiks olla juuli keskpaik, sellisel juhul oleme enam vähem samas graafikus. 

Mis on teie seisukoht seoses Venemaa vaktsiiniga Sputnik-V? 

Meil juba on neli vaktsiini, mis toimivad. Ei ole vaja palju uusi vaktsiine meie nii-öelda vaktsiiniprotfelli. Tähtis, et oleks dooside arv tagatud, luba saadud ning ka meditsiinipersonali oskus nendega toimetada. Selleks kulub kümme kuud kuni aasta. Sest vaktsiinide tootmine võtab palju aega, et tehased kohandada spetsiifilisteks vajadusteks.

Ütlen selgelt, et praegu ei ole vajadust vaktsiinide jaoks, millel ei ole ravimiameti luba, olgu siis Sputnik või mõni muu. Meie asi on tõsta fookusesse tootmiskiirus nende vaktsiinide portfellis, mis juba kasutusel ja tootmine ka teises kvartalis kindlasti kiireneb. Pole samas ka põhjust kahelda, et venelased ei oleks oma lähenemises teaduspõhised ja et nende vaktsiin ei toimiks nagu teised.

Maailmas on hetkel palju vaktsiine, mis toimivad. Euroopa ravimiamet tegeleb teemaga. Aga ka Venemaal on vaktsineerimine käivitunud raskustega, miljon on saanud esimese doosi, mida on vähe. Praegu käib jutt sellest, et kõik, kes soovivad võiksid ise venelaste vaktsiini toota. Praegu tegeleme just nende vaktsiinidega, mida Euroopas juba toodetakse. 

Kuidas on seis digitaalse dokumendiga, mis tõestaks, et inimene pole nakkusohtlik? 

Oleme mõelnud, et väga tähtis on kindel sertifikaat, mida kutsume roheliseks sertifikaadiks, mis peaks olema ühtne Euroopa liikmesriikides, mis lubaks kindlustada selle, et mingites situatsioonides oleks välditud nakatumisoht.

Sellele oleks kantud lihtne teave, mis oleks kooskõlastatud EL tasemel, kus oleks kirjas vaktsiin, vaktsineerimise kuupäev ja seegi, et olete haiguse läbi põdenud, et ei ole riske teistele. Ka PCR testi tegemise aeg ja tulemus. See peaks olema ka turvatud, QSL koodiga, et tagada dokumendi kuulumine kindlale isikule.

See on vajalik liikmesriikidele majandustegevuses, näiteks lennutranspordis, ka näiteks mingite ürituste puhul, kus liikmesriikide poolt on kehtestatud nõuded. Et tagada, et haigust ei kantaks edasi ja riskid oleksid maas. 

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: