Eestil on vähe võimalusi lisavaktsiinide saamiseks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Ida-Tallinna keskhaiglas Autor/allikas: Raigo Pajula/ITK

Ehkki Eesti sooviks vaktsineerimise kiirendamiseks osta koroonavaktsiine ka lisaks Euroopa Liidu ühishanke raames saadavatele kogustele, ei ole see praeguste reeglite ja olude tõttu võimalik olnud.

"Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on andnud Euroopa Komisjonile volituse pidada [nende eest] läbirääkimisi vaktsiinitootjatega ja sõlmida eelostulepinguid," ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann. Ta tõi välja riikide ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud lepingu, mille lisas (artikkel 7) riigid kinnitavad, et ei algata samade tootjatega vaktsiini eelostuks eraldi menetlust.

Laarmann lisas, et EL-i üldine põhimõte COVID-19 vaktsiinide eelostulepingute alusel vaktsiinide jaotamiseks riikide vahel lähtub nende elanike osakaalust kogu euroliidu rahvastikust. Eesti osakaal on selle põhjal 0,3 protsenti. "Seega lepingute alusel on riikidevaheline vaktsiinide üldine jaotus tänaseks enamasti tehtud," tõdes sotsiaalministeeriumi esindaja.

Kuna Euroopa Komisjonil on õnnestunud Pfizer/BioNTechiga hiljuti saavutada kokkulepe 10 miljoni doosi ennaktarnimiseks, siis loodab Eesti väga kõrge nakatumise tasemega riigina ja kiirema vaktsineerijana saada sellest suurema osa kui meie rahvaarv eeldaks. See aga nõuab konsensuslikku kokkulepet liikmesriikide vahel, mida seni pole veel saavutatud. "Sel nädalal on Euroopa Liidu COVID-19 vaktsiinide ühishanke juhtkomisjonis jätkumas arutelud 10 miljoni Pfizer/BioNTechi algselt hiljem tarnida plaanitud dooside jaotuse põhimõtete üle. Tuleb jõuda konsensusele," märkis Laarmann.

AstraZenecast loobujaid ei paista

Samuti ei ole seni saanud teoks lootus AstraZeneca vaktsiini lisadooside hankimiseks riikidest, mis peatasid märtsis selle kasutamise, kuna tekkisid kahtlused, et vaktsiin võib suurendada tromboosiohtu.

"Kui Euroopa Ravimiamet (EMA) tunnistab AstraZeneca ohutuks, aga mõni riik otsustab siiski seda mitte kasutada, alles siis saame tema poole pöörduda," rääkis tervise- ja tööminister Tanel Kiik eelmise nädala algul. Kiik selgitas, et riigid võivad Euroopa Liidu sõlmitud raamlepingu alusel saadud vaktsiine teistele müüa, ainult kõrgemat hinda ei tohi nende eest küsida. Neljapäeval kinnitaski EMA, et AstraZeneca on ohutu.

Tanel Kiik. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Laarmann võttis aga oma kommentaaris vähemaks lootust, et Eestil võiks lähiajal õnnestuda AstraZeneca lisadoose mõnest riigist saada.

"Meile teadaolevalt ei ole ükski riik praeguseks AstraZeneca vaktsiini kasutamisest lõplikult loobunud. Samas olukord muutub praegu väga kiiresti. Jälgime tähelepanelikult nii täienevat infot vaktsiini kohta kui ka arutelusid EMA-s, samuti teistes riikides toimuvaid arutelusid ja otsuseid," ütles Laarmann teisipäeval ERR-ile.

Jansseni vaktsiini võib loota kuu pärast

Suurt lootust ei andnud Laarmann ka niinimetatud "Kevade plaani" raames USA kontserni Johnson & Johnson tütarettevõtte Jansseni koroonavaktsiini eelisjärjekorras tarnimiseks Eestile: "Eesti ühines Jansseni COVID-19 vaktsiini eelostulepinguga oktoobri keskpaigas koos teiste EL-i riikidega," märkis sotsiaalministeeriumi esindaja.

Teatavasti on rühm Eesti ettevõtjaid ja eksperte, kelle hulgas on ka president Toomas Hendrik Ilves, püüdnud saada Johnson & Johnsonilt täiendavaid koroonavaktsiini doose Eesti terviseinfo vastu, kuid pole seni ettevõttelt vastust saanud.

Välisminister Eva-Maria Liimets ütles aga eelmisel nädalal ERR-ile, et selline tegevus võib minna vastuollu Eesti võetud kohustusega EL-i ühishankest väljaspool samadelt tarnijatelt vaktsiine mitte osta.

Toomas Sildami intervjuu Eva-Maria Liimetsaga Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

"Euroopa Liidu raamlepingu järgi on kõik liikmesriigid võtnud kohustuse mitte pidada tootjatega otseläbirääkimisi. See on kindlustanud Eestile oluliselt parema vaktsiinidega varustatuse, kui see oleks vabal turul olnud võimalik," rõhutas välisminister. Liimets lisas, et teemaga edasi liikumiseks oleks vaja rohkem infot ning selget ja detailset pakkumist, mida oleks võimalik arutada. "Siis saaksime ka analüüsida, kas see oleks EL-i ühise valitud lähenemisega kooskõlas," ütles minister.

Laarmann teatas, et ühishanke raames saaks Eesti 300 000 Jansseni vaktsiinidoosi ja kuna see on ühedoosiline vaktsiin, siis piisab sellest ka sama arvu inimeste vaktsineerimiseks.

"Jansseni vaktsiini tarnegraafikuid ei ole seni liikmesriikidele saadetud, kuid loodame, et esimesed vaktsiinitarned võiksid meieni jõuda aprilli teises pooles. Esimesed tarnekogused saavad esialgse indikatsiooni kohaselt olema siiski üsna väikesed," tõdes Laarmann.

Sputniku ja muude kasutus oleneb EMA-st

Laarmann ei andnud lootust ka sellele, et Eesti võiks hakata lähiajal ostma Vene või Hiina koroonavaktsiine.

"Kõik COVID-19 vaktsiinid, mis Eestis kasutusele võetakse, peavad saama Euroopa Liidus müügiloa. Kõigile vaktsiinidele on samad nõudmised," rõhutas sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja.

Ta viitas, et Venemaal välja töötatud Sputnik V vaktsiini suhtes alustas Euroopa Ravimiamet 4. märtsil kiirendatud hindamisprotseduuri. "See tähendab, et andmeid hakatakse üle vaatama ning hetkel, kui andmete pakett on piisav, saab Sputnik V arendaja esitada Euroopa Liidu müügiloa taotluse. Kas Sputnik V kvaliteet, ohutus ja tõhusus vastavad Euroopa Ravimiameti standarditele ja sellele saab väljastada müügiloa, selgub alles pärast andmete hindamist," märkis Laarmann.

Ühegi Hiina vaktsiini tootja ei ole EMA-le teadaolevalt oma taotlust esitanud.

Kolmapäevahommikuse seisuga on Eestis tehtud COVID-19 vastu vaktsineerimisi 172 183 inimesele, kaks doosi on saanud 57 738 inimest.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: