Kasvustrateeg: meie koroonaolukord on kehv, aga suund hea

Foto: Siim Lõvi /ERR

Kuigi Eestis on igapäevane koroonaviirusesse nakatunute arv kõrge, siis viimase kümne päeva jooksul on see olnud langustrendis, mis näitab, et olukord on küll kehv, kuid suund hea, ütles kasvustrateeg Indrek Saul ETV saates "Suud puhtaks".

"Alati tuleb vahet teha asjade seisul ja suundumusel. Strateeg peab vaatama, kuhu suunas asjad tüürivad. Jah, meil on nakatumise tase, uute diagnooside arv päevas kõrge, umbes 1500 peal, aga kui ma vaatan detailset statistikat, igapäevaseid andmeid, siis 5. märts oli maksimum ja sealt edasi oleme kümne päevaga 15 protsenti langenud ja minu meelest see on väga hea märk," rääkis Saul saates.

"Nii et me võime öelda küll, et olukord on kehv, aga suund on hea. Me langeme. /.../ Ma ei ütleks, et see on tagasihoidlik - 15 protsenti kümne päevaga on täitsa tubli langemine," lisas ta.

Sauliga nõustusid ennetusarst Taavi Tillmann ja Tartu ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda.

Tillmanni sõnul näitab igapäevane nakatunute arvu langus seda, et uute piirangute mõju kasv on olnud kiirem kui koroonaviiruse Briti tüve levik. Ta tõdes samas, et korraks on võit kätte saadud, kuid kui Briti tüve osakaal nakatunute seas tõuseb, siis muutub see piirangutest tugevamaks. "Me ei tohi lõdvalt võtta," märkis ta.

Kalda tõi välja, et osad piirangud hakkasid kehtima juba veebruari lõpus ja märtsi alguses tulid peale uued ning kõik need piirangud on oma mõju avaldanud.

Kalda lisas samas, et raskemad haigusjuhud jõuavad igapäevasesse statistikasse viitajaga, mis tähendab, et nakatunute arv võib olla kõikuv. "Siin võivad olla tõusud ja langused. Nii et võimalik, et siin ei ole nakatumine veel päris languses. Seda näitab tulevik," sõnas ta.

Guardtime tervisevaldkonna juht Ain Aaviksoo hindas praegust koroonaolukorda Eestis väga kehvaks. Aaviksoo hinnangul on Eestis lastud olukord käest ära ning kõrge nakatumine ei ole tavapärane. Samas ei pea ta seda ohuks Eesti rahvale ja riigile.

Aaviksoo ütles, et kui aasta tagasi oli Eesti inimeste ohutunne madalate nakatumisnäitajate olukorras väga kõrge, siis nüüd on inimesed pigem liikunud n-ö pendli teise serva. "Samas, kui me vaatame, et inimesed, kes surevad, on reaalsed inimesed, arstid ja õed, kes teevad tööd, on reaalselt kurnatud, siis selles mõttes on olukord oluliselt kehvem kui võiks olla," lisas ta.

Koroonaaja psühholoogiline mõju

Psühholoog Kenn Konstabel rääkis saates koroonaviiruse ja nendega kaasnevate piirangute mõjust inimeste vaimsele tervisele. Konstabel ütles, et kui koroonapiirangutega seoses räägitakse sageli inimeste väsimusest ja tüdimusest, siis tegelikult tuleks neil kahel seisundil vahet teha.

"Kui mõelda sellele, kas inimene on väsinud või tüdinud, siis tegelikult, kui mõtlema hakata, on siin suur vahe. Väsinud on see, kui inimene ei pea enam vastu, tüdinud see, et ta ei viitsi. See on suur vahe, kuigi kõlavad sarnaselt. Igapäevakasutuses on need sarnased, aga kui on reaalselt elu ja surm tagajärjeks, siis võiks rohkem mõelda," rääkis ta. Konstabel lisas, et süstemaatiline ülevaade sellest, kuidas on koroonaaeg inimeste meeleolule või väsimusele mõjunud, on alles tulemas.

Tartu ülikooli molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg rääkis, et inimesed tahavad teada, mis neid ees ootab.

"Inimestel pole teada, mida oodata. Valitsuse sõnum on üldiselt see, nagu ka aasta tagasi, et me peame olema valmis selleks, et olukord läheb hullemaks. Aga inimesed peavad sättima oma elusid," ütles ta.

Konstabel lisas, et inimestele meeldib, kui asjad on nende kontrolli all ja nad teavad, mida teha. "Mida keerulisem on olukord, seda selgemat sõnumit on tarvis selle kohta, mis oleks mõistlik käitumine," ütles ta ning märkis, et teinekord on inimestel vaja kuulda ka selgeid põhjendusi, miks otsustajaid mingeid meetmeid on vastu võtnud.

Kiirtestid

Terviseameti juht Üllar Lanno on põhjendanud seda, miks koroonaviiruse kiirteste vabamüüki praegu ei lubata, sellega, et inimesed võivad end ise testides ohtu seada, näiteks kui tikk ninas murdub. Saatekülalised nägid aga kiirtestides kasu.

Ruth Kalda ütles, et kiirtestide väärtus seisneb selles, et neid saab teha sageli.

"Epidemioloogid rõhutavad, et mitmekordne testimine, rohke testimine näiteks enne tööle minekut või seltskonda minekut annab palju suurema kasu kui harva tehtav PCR, mis võib olla küll täpsem. Sagedase testimise läbi saab nakkusohtliku seisundi tuvastada palju kiiremini. See on kasutegur," selgitas Kalda.

Haljasorg leidis, et riik peaks investeerima kiirtestide soetamisse. Ta selgitas, et kui iganädalane reoveeuuring näitab, kus hakkavad nädala-paari pärast koroonaviiruse kolded tekkima, siis kiirteste saaks suunata just neisse piirkondadesse, et nakatunuid kiiresti tuvastada. "Siis on palju lihtsam hakata inimesi isoleerima. Sellest võidavad kõik. See on see investeering, mida valitsus peaks praegu tegema," ütles ta.

Saates tuli kõne alla ka probleem, et paljud inimesed ei taha minna koroonaviiruse vastu testima. Taavi Tillmann arvas, et üks selle põhjuseid võib olla inimeste soov mitte kaotada haiguslehele jäädes raha. Ta ütles, et osad riigid on otsustanud hüvitada koroonahaiguspäevi tavapärasest rohkem, võib-olla isegi 100 protsenti ning see võiks ka Eestis aidata.

Velmet: koroonaviirusega seotud valearusaamad

Lõuna-California ülikooli ajalooõppejõud Aro Velmet rääkis saates Skype'i vahendusel koroonaviirusega seotud käsitlusviisidest, mis tema hinnangul on põhimõtteliselt valed.

Neid on tema hinnangul kolm ja kõik seotud piirangutega.

Esimene on Velmeti sõnul see arusaam, et piirangud vastanduvad kuidagi vabadusele. Ta selgitas, et pandeemiaolukord paratamatult vähendab kõigi vabadusi, sest inimesed riskivad iga päev oma tervisega rohkem kui pandeemiaeelsel ajal.

Teine väärarusaam on Velmeti sõnul seotud sellega, et põhirõhk rahvatervise kaitsel peaks olema individuaalsel käitumisel. Ta selgitas aga, et pandeemia ei taba inimesi võrdselt. Ta tõi näiteks California uuringu, mis näitas, et kokkadel ja kulleritel on 1,6 korda suurem risk surra pandeemia ajal kui enne seda oli. Kontoritöötajatel, kes saavad töötada kodus, püsis risk surra aga sama nii pandeemia ajal kui enne seda.

"Me peaksime arvestama sellega, et paljud inimesed ei saa valida individuaalseid meetmeid, nad ei saa jääda koju, vältida ühistransporti, sest neil pole autot, või nad töötavad poes. See on põhjus, miks sellistes olukordades rakendatakse riiklikke meetmeid, miks me ei saa loota sellele, et inimesed individuaalselt muudavad oma käitumist ainsa meetmena," märkis Velmet.

Kolmandaks tõi ta esile vastanduse majandus versus tervis. "Viimane on vastandus, et tervist kaitstes me ohustame majandust või ohverdame majanduse. See tuleb minu meelest sellest, et me kujutame ette, et lockdown'i meetmed, milles me praegu oleme, oleks justkui permanentsed, et kui kord lukustame riigi, siis pikalt. See pole kunagi olnud meetmete mõte," rääkis ta ja selgitas, et nn lukustusmeetemete mõte on vaid suruda nakatumiskõver nii madalale, et teised meetmed nagu maskikandmine, kontaktide jälitamine, kaugtöö saaksid anda mõju, mis suurema nakatumistaseme juures hakkab kaduma.

"Siis me näeme, et see kulu, mida riik lockdown'i meetmete kompenseerimiseks kulutab, on palju väiksem kui see, mis tekib majandusele siis, kui ühel epideemial lastakse kontrollimatult kuid levida," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: