EELK toetab riigilt saadud miljonitega kirikute ehitamist ja remonti
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) kavatseb peaaegu pool riigilt Niguliste kiriku eest kompensatsiooniks saadud 6,75 miljonist eurost kasutada Tallinna toomkiriku restaureerimiseks ja Mustamäe kiriku ehituseks. Ülejäänud rahast kasutatakse tänavu umbes pool miljonit põhikirjaliste eesmärkide jaoks.
Niguliste kirikust ja kinnistust loobumise eest riigilt saadud 6,75 miljonit kandis riik EELK-le üle pärast vastava lepingu sõlmimist ja Tallinna linnale Niguliste tagastamisest loobumist 2018. aasta lõpus, kinnitas EELK kantsler Andrus Mõttus ERR-ile.
Mullu 13. detsembril tegi EELK konsistoorium otsuse, kuidas raha täpsemalt jaotatakse. Tallinna piiskoplikule toomkogudusele eraldati kaks miljonit eurot Tallinna toomkiriku restaureerimiseks. Täpselt miljon eurot anti Mustamäe Kiriku Sihtasutusele kiriku ehitamiseks.
Mustamäe kiriku ehitamist on toetanud ka Tallinna linn, kuid kiriku valmisehitamiseks vajab kogudus ka peale EELK rahaeraldist ligi pool miljonit eurot.
Sihtasutus Saku Kiriku Ehitus sai EELK konsistooriumi otsusega 300 000 eurot Sakku kiriku ehitamiseks. Kirikule pandi nurgakivi 18. juunil. Kuivõrd kirik pühitsetakse tavakohaselt selle pühakoja nimepühakuga seotud päeval ning Saku kiriku nimepühak on apostel Toomas, kavatsetakse Saku kirik avada toomapäeval, mis on 21. detsembril.
"Vähetõenäoline on, et Saku kirik avatakse käesoleva aasta toomapäeval. Tõenäolisem on, et kirik avatakse järgmise või ülejärgmise aasta toomapäeval. See sõltub annetajate ja toetajate panuse suurusest," märkis Mõttus.
Konsistoorium eraldas veel Viljandi Pauluse kogudusele 200 000 eurot, Harkujärve kogudusele 109 000 eurot, Narva Maarja kogudusele 75 000 eurot, Tallinna Toompea Kaarli koguduse Kaarli koolile 48 000 eurot, MTÜ-le Tartu Luterlik Peetri kool 48 000 eurot ning Tallinna Toomkooli Sihtasutusele 48 000 eurot.
Kokku jaotati 6,75 miljonist eurost 3,83 miljonit. EELK Konsistoorium otsustas samal istungil, et riigilt saadud rahast kantakse igal aastal EELK eelarvesse kiriku põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks vajalikud vahendid kuni ülejäänud 2, 9 miljoni euro lõpliku ärakasutamiseni.
Põhikirjalised eesmärgid tähendavad koguduste sakraalvara soetuseks ja säilitamiseks vajalike tegevusi ning diakoonia, hariduse, laste- ja noortetöö, kirikumuusika, diasporaatöö, kristliku meedia jms valdkondades tegevuste arendamiseks, selgitas Mõttus.
30. aprillil Järva-Jaanis kogunenud EELK kirikukogu otsustas 2,9-miljonilisest jäägist võtta tänavu kasutusele 555 500 eurot, mis moodustab 33 protsenti kogu 2019. aasta EELK tulubaasist.
"Raha kasutatakse vastavalt kinnitatud eelarvele EELK konsistooriumi ja erinevate struktuuriüksuste kaudu jumalateenistusliku elu, laste- ja noorsootöö, meediatöö, diasporaatöö, diakooniatöö ja misjonitöö toetamiseks ning vaimulike ja töötegijate koolituseks," selgitas Mõttus.
Vastavalt riigiga sõlmitud lepingule peab EELK esitama kuni toetuse täieliku kasutamiseni iga aasta alguses detailse toetuse kasutamise aruande.
Kõrghoone rajamine teadmata tulevikus
EELK rajas kümmekond aastat tagasi koostöös erasektoriga Kentmanni tänavale kõrghoone millest osa välja üüritakse ja nii tulu teenitakse. Ajakirjanduses on juttu on olnud, et EELK soovib sama mudelit kasutada ka Lennuki tänava kvartalis, kuhu on plaanis ehitada koostöös erasektoriga kõrghoone. EELK-le kuulub seal omandireformi käigus tagastatud kinnistu.
Mõttuse sõnul algatati vastav detailplaneering Tallinna linnavalitsuse korraldusega juba 2014. aastal.
"EELK, keda esindab nimetatud arendusprojektis kirikule kuuluv OÜ Kiriku Varahaldus, on koos oma strateegilise partneriga tegelenud detailplaneeringu algatamise korralduses esitatud tingimuste täitmisega, mistõttu ei ole planeeringuga lõpusirgele jõutud. Sellest lähtuvalt on vara kõneleda mingitest konkreetsetest tähtaegadest," ütles Mõttus.
