Kallas ütles "Esimeses stuudios", et kuigi Eestis on koroonaviirusega olukord väga hull, siis ei ole lahing veel kaotatud. Ta ütles, et kui kõik inimesed võtavad end kokku ja piiranguid järgivad, siis on võimalik viirus alla suruda.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti (KE) hinnangule, et valitsus peaks kehtestama eriolukorra ning panema riigi lukku, vastas Kallas, et eriolukorda ei ole vaja.

"Eriolukorda pole vaja kehtestada lihtsalt eriolukorra pärast. Eriolukorda oli kevadel vaja selleks, et piiranguid jõustada, sest valitsusel puudus selline tööriist. Pärast seda muudeti seadust, et kõiki sellised korraldusi saaks valitsus anda ka eriolukorda kehtestamata. Meil on hädaolukorraseadus ja me oleme hädaolukorras, mida ei ole vaja välja kuulutada," kommenteeris Kallas.

Kõlvartil soovitas Kallas aga viia koroonaviirusega seotud sõnumeid Eesti venekeelsete inimesteni.

"Mida ma tahaks öelda Tallinna linnapeale, keda ma olen mitu nädalat järjest palunud teha kahte asja: esiteks seda, et oleks suurem kontroll ühistranspordis, et inimesed hoiaksid vahesid ja kasutaksid maske; ja teiseks, et tema kui autoriteet just muukeelse elanikkonna silmis ütleks oma pöördumistes, et kui teile tehakse ettepanek vaktsineerida, siis tehke seda, kandke maski, hoidke distantsi, jääge kaugtööle. Et see jõuaks ka muukeelse elanikkonnani paremini," rääkis Kallas.

"Selle asemel, et nõuda eriolukorda, mida juriidiliselt ei ole vaja, ta võiks aidata kaasa just nendes kohtades, kus oleks tõesti abi," lisas ta.

Peaministri sõnul tuleb olla valmis siiski uuteks piiranguteks.

"Kui olukord ei parane, siis tuleb olla valmis selleks, et me võtame kasutusele kõik meetmed, mis üldse on võimalikud," sõnas ta.

Kallase hinnangul on vaja leida senisest tõhusam viis, kuidas inimesed ise saaksid aru, millal on olukord ohtlik ja millal tuleks seega enda tegemisi piirata.

Kallas ütles, et teadusnõukoja liikme, käitumisteadlase Andero Uusbergi sõnul on Eesti inimeste ohutaju seotud sellega, kas valitsus kehtestab piirangud või mitte.

"Inimesed nagu hindavad selle järgi, et nüüd on karmid piirangud, järelikult olukord on ohtlik. Kuidas me saaks seda muuta, tuues mingeid teisi märke, mille järgi inimesed saaksid aru, et kui on ohutase kollane, siis see tähendab, et siseruumides kannan maski või hoian teistest eemale; kui on ohutase oranž, siis see tähendab, et jään kaugtööle? Märkide keel oleks lihtsam ja ei peaks olema seotud sellega, et riik kogu aeg ähvardab ja käib ja politseiga trahvib, kui sa piiranguid ei järgi," arutles peaminister.

Maskide kandmise kohta ütles Kallas, et valitsus muudab oma korraldust nii, et lihtsalt suu ja nina katmise asemel tuleb konkreetselt maski kandmise kohustus. Ta tuletas samas meelde, et maski kandmine avalikes siseruumides on juba praegu kohustuslik.

Kallas rõhutas saates, et inimeste enda käitumine on see, mis olukorda muudab.

Haiglad peavad suurendama valmisolekut

Kallase sõnul on valitsus andnud haiglatele korralduse minna 14. märtsiks üle järgmisesse valmisolekusse.

"See tähendab, et suurendatakse voodikohtade arvu ja selle arvelt peab vähendama plaanilist ravi. Ambulatoorset ravi ei vähendata, aga plaanilise ravi arvelt saab tõsta koroonahaigete voodikohti," selgitas ta.

Kallase sõnul on praegu 70 protsenti haiglate voodikohtadest täidetud. Ta lisas, et plaanilise ravi piiramine on piirkonniti erinev. Ta ütles, et suurem probleem on põhja regiooni haiglates, mis pakuvad ka sellist ravi, mida mujal Eestis ei tehta.

Kallas pani noortele inimestele südamele, et kuigi nemad võivad koroonaviirust kergelt põdeda, siis vanemad ja kaasuvate haigustega inimestele võib mõjuda viirus väga rängalt. "See ebamugavus, mis on maskikandmisest või piirangutest või kodus töötamisest, tuleb ära taluda, et kaitsta nõrgemaid," ütles ta.

Kallas: peame eelmiste valitsuste tegude tagajärgi taluma

Saatejuht Mirko Ojakivi väite peale, et eelmise valitsuse kevadisi käike ettevõtluse toetamiseks paljud kiitsid, kuid praegune valitsus on kitsim, ütles Kallas, et kui eelmised valitsused poleks riigi reserve ära kulutanud, oleks olukord parem.

"Meie rääkisime headel aegadel kogu aeg, et tuleb koguda varusid, sest neid on vaja siis, kui tulevad halvad ajad. Ja praegu me näeme, et headel aegadel on reservid ära kulutatud ja meie peame neid tagajärgi taluma. See on väga keeruline olukord," rääkis Kallas.

"Jah, loomulikult, me saame ja peame kriisis kaasama laenukapitali, et see kriis üle elada, aga me ei saa laenu peal lõputult elada," lisas peaminister.