Bideni lubadus investeerida roheenergiasse põhjustab USA-s erimeelsusi
USA presidendi Joe Bideni valimislubadus investeerida roheenergiasse põhjustab riigis erimeelsusi. Plaani toetajad väidavad, et selle käigus luuakse miljoneid uusi töökohti, vastaste sõnul on tegemist lihtsalt omakasupüüdliku poliitilise manöövriga.
Biden lubas valimiskampaanias, et miljonid ameeriklased elavad lähitulevikus energiasäästlikes kodudes, mis töötavad tuule või päikeseenergia abil. Selleks lubas ta investeerida roheenergiasse kaks triljonit dollarit. Biden lubas samuti luua kümme miljonit uut keskkonnasäästlikku töökohta ja vähendada kasvuhoonegaaside heitekoguseid.
Küsitluste järgi USA avalikkus toetab Bideni roheenergia plaani ja eeldatavasti jõuab selle kavand juba mõne nädala pärast kongressi. 2019. aastal näitas Gallupi uuring, et 65 protsenti ameeriklastest eelistas keskkonnakaitset majanduskasvule.
Bideni eesmärk on kliimapoliitika siduda riikliku julgeoleku ja välispoliitikaga. Kõik valitsusasutused peavad asuma võitlema kliimamuutustega.
Investeeringute käigus elektriseeritakse föderaalvalitsuse tohutu suur sõidupark. Ehitatakse riiklik elektriautode laadimisjaamade võrk.
Mitmed kliimaeksperdid võrdlevad Bideni plaani USA endise presidendi Franklin D. Roosevelti New Dealiga.
Biden allkirjastas jaanuaris täidesaatva korralduse, mille käigus külmutas föderaalsetel aladel uute nafta- ja gaasiväljade arendamise. Oma esimesel ametipäeval tühistas Biden USA-Kanada vahelise Keystone'i gaasitoru ehitamise.
Bideni roheenergia investeeringuplaanil on mitmeid kriitikuid.
"Bideni keskkonnasäästlike töökohtade loomine on suures osas poliitiline müügioskus," ütles Syracuse ülikooli ökonomist David Popp.
"Luuakse palju uusi töökohti, kuid töökohad kaovad ka üleminekul rohelisele energiale. Kas naftapuurplatvormi töötajaid saab muuta tuuleturbiinide konstruktoriteks? Mis juhtub kogukondade ja piirkondadega, kus inimesed töötavad fossiilkütuste sektoris?" lisas Popp.
"Paljud inimesed leiavad, et kliimamuutused on oluline probleem. Kuid nad ei taha samas näha oma maja aknast tuulikuid või aedu katvaid päikesepaneele," ütles Princetoni ülikooli teadur Eric Larson.
Samuti tuleb Larsoni sõnul arvestada, et Hiina on maailma suurim kasvuhoonegaaside tekitaja, mitte USA.
Eeldatavasti otsib Valge Maja oma roheenergia investeeringutele üleparteilist toetust. Siiski asuvad just vabariiklaste osariikides USA suurimad fossiilkütuste tootmiskeskused.
14 USA osariiki esitasid teisipäeval hagi Bideni administratsiooni vastu. Osariigid vaidlustasid Bideni otsuse külmutada uute nafta- ja gaasiväljade arendamise riigimaadel.
Osariigid esitasid hagi Louisiana föderaalkohtule. Hagiga liitunud osariikide hulka kuulusid: Alabama, Alaska, Arkansas, Georgia, Mississippi, Missouri, Nebraska, Oklahoma, Texas, Utah ja Lääne-Virginia.
Bideni eelkäijad näitasid kliimapoliitika vastu suurt huvi.
"Obama tegeles kaheksa aasta jooksul kliimaga rohkem, kui kõik USA varasemad administratsioonid kokku," ütles California ülikooli keskkonnauurija Ted Lamm.
Siiski ei suutnud Obama kongressis peamisi keskkonnaalaseid õigusakte läbi suruda.
Enne poliitikasse sisenemist nimetas Trump kliimamuutusi müütliseks, olematuks ja kalliks pettuseks. Presidendina ütles Trump siiski, et ta usub kliimamuutustesse. Siiski tema teod rääkisid teist lugu.
Trumpi ajal muutus USA maailma suurimaks nafta ja gaasi tootjaks.
Trump nimetas USA keskkonnaagentuuri (EPA) juhiks söetööstuse endise lobisti Andrew Wheeleri.
Trumpi ajal alustati fossiilkütuste kaevandamist föderaalsetel riigimaadel, sealhulgas Alaska ulatuslikus riiklikus looduskaitsealas. Samuti lahkus USA tema juhtimisel Pariisi kliimakokkuleppest.
Toimetaja: Karl Kivil