Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul korrastatakse selle otsusega digiriigi aluseid, millele omakorda toetub kogu riigi ja avalike teenuste toimimine.

"Selleks, et tõsta meie digiriigi arendustempot, infosüsteemide töökindlust ja turvalisust ning samal ajal hoida kokku ka miljoneid eurosid, algatasime digiriigi alustaristu ja -teenuste reformi. Senisel hajutatud kujul pole arvutitöökoha- ja serverimajutuse teenustega jätkamine kestlik, ei rahaliselt ega teenuse kvaliteedilt, mistõttu otsustasime kogu riigisektoris minna üle keskselt korraldatud arvutitöökoha ja serverimajutuse teenuse osutamisele," selgitas Sutt.

Valitsuses heakskiidu saanud ettepanekute aluseks on rahandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ühisel vedamisel 2020. aastal läbi viidud analüüs, milles vaadeldi arvutitöökoha- ja serverimajutuse teenuste korraldust ja kvaliteeti 112 riigiasutuses. Teenuste osutamine ja kasutatav ressurss on valitsemisalade vahel dubleeritud, samas on ressurssi kõigil puudu ja teenused iseloomult standardsed. Lisaks on alakasutatud teenuste erasektorist sisse ostmise võimalused.

Suti sõnul saab riik baasteenuste korrastamisel olulise kasu. "Infoturbe riskid on madalamad, baasteenuste kvaliteet kõrgem ning digiriigi areng kiirem ja kestlikkus parem. Loomulikult kulub ka vähem raha digiriigi vajalikul tasemel ülalhoiuks – analüüsi järgi tuleb konsolideerimata kujul riigil maksta IKT baasteenuste vajalikul tasemel hoidmise eest aastaks 2030 vähemalt 27 miljonit eurot rohkem." 

Reformi sisuks on üleminek teenuste kesksele korraldusele. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas luuakse riiklik infotehnoloogia baasteenuste asutus, kuhu koondatakse järgnevatel aastatel kokku mujalt ministeeriumidest ja riigiasutustest töökoha- ja serverimajutuse teenuste korraldamine. Ettevõtlus- ja IT-ministrile andis valitsuskabinet ülesandeks keskse teenuse pakkuja asutamise ja terve ülemineku plaani koostamine 2021. aasta oktoobriks.

"Riigiasutuste IT-taristu ja baasteenuste tõhusamaks ja kvaliteetsemaks haldamiseks luuakse kompetentsikeskus," lisas Sutt. "Kompetentsikeskus hakkab korraldama keskselt teenuse osutamist kõigile riigiasutustele, tehes seda kas ise või üha rohkem ka erasektorist sisse ostes. Nii väldime hajusalt tehtavaid investeeringuid ning tagame tehnoloogia pideva uuendamise ja digiriigi tervikuna paremini toimimise – muu hulgas minnes üle pilvelahendustele. Konsolideerimise tulemusel väheneb ka baasteenuste osutamiseks vajalike töökohtade arv."

Baasteenuste üleminek kesksele teenusele toimub järk-järgult valitsemisalade kaupa, mitte kõik korraga. Täpsem graafik ja järjestus pannakse paika rakendusplaaniga. Senised riigi IT-üksused jätkavad ka edaspidi tööd valdkondlike infosüsteemide, andmekogude ja digiteenuste arendamise ja ülalhoiuga.