Haiglate rekordkoormuse langust on loota lähinädalatel

Foto: PERH/ERR

Kuigi haigestumine koroonasse langeb, vajas hommikuse seisuga haiglaravi rekordiliselt 725 koroonapatsienti. Lähinädalatel võiks aga haiglate koormus järk-järgult langeda.

Praegu vajavad haiglaravi need, kes haigestusid viis kuni kümme päeva tagasi, mil olid kõige kõrgemad nakatumismäärad.

"Arvata võib, et selle nädala jooksul see olukord oluliselt ei muutu ja loodame, et selle vähenenud nakatuvuse foonil võiks ka haiglate ravivajadus hakata selle nädala lõpust vähemalt langema," kommenteeris terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule.

Kõige kriitilisem on olukord endiselt Harjumaal ja Tallinna haiglates. Viimase kümne päeva jooksul on Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) aidanud hädas põhja piirkonda 27 koroonapatsiendi vastuvõtmisega. Plaanilise ravi patsientide liigutamist ühe piirkonna haiglatest teise aga hea lahendusena ei nähta.

"Ennekõike ootavad ikkagi meie enda plaanilise ravi haiged, kellel lükatakse üht või teist tegevust edasi. Ennekõike on meie ülesanne nende ravi tagada. Ma tegelikkuses ei näe väga sellist varianti, et me nüüd süsteemselt hakkaksime ümber korraldama plaanilist haigete ravi," ütles TÜK kriisikomisjoni juht Joel Starkopf.

"Plaanilise ravi patsientide liigutamine ei ole nüüd maailma kõige lihtsam ülesanne. Nendes olukordades, kus patsient vajab ajakriitiliselt abi, seda loomulikult tehakse. Aga plaanilist ravi on väga erinevat ja plaaniline ravi on oluline säilitada ka järjepidevana," nõustus Sule.

ITK sisekliiniku juhataja Kai Sukles lisas, et operatsioonil ja operatsioonil on vahe: "On operatsioone, mida ei tehta kõikides haiglates, näiteks me ei saa vähihaigeid mujale saata. Me peame need erakorralised operatsioonid ära tegema."

See, et tervishoiutöötajad töötavad korraga mitmes haiglas, on Eestis tavapärane. Ka praegu on mitmes haiglas töötavaid meditsiiniõdesid üksjagu. Seda, et mõnest väiksema koroonapatsientide arvuga haiglast õdesid teistesse haiglatesse suunata, peaks Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku juhataja Kai Sukles aga ebaausaks.

"Seesama õde, kes näiteks töötab Põlva haiglas: ega Põlva haigla ei seisa ju. See, et seal ei ole koroonahaigeid, ei tähenda, et seal haigeid ei ole. Põlva haiglas on seda õde täpselt samamoodi vaja," ütles Sukles.

Joel Starkopfi sõnul tuleks praeguses olukorras varuda ennekõike kannatlikkust: "Jääb ainult loota, et haiglaravi vajavate haigete arv enam plahvatuslikult, järsult või suurusjärkude võrra ei tõuse. Kui see nii oleks, siis varudes kuu kuni kaks kannatust, ma tahaks loota, et me jõuame olukorda, kus haiglate koormus hakkab järk-järgult leevenema."

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: