Seekordne ülemkogu oli kiire ja efektiivne, kuigi mitmel teemal loodetud tulemusteni ei jõutud. Näiteks ilmselt ühes emotsionaalsemas arutelus, mis puudutab Pfizerilt lisaks ostetud 10 miljonit koronavaktsiini jaotamist. Nii nagu mitmel korral varem selles küsimuses, jäid erimeelsused ületamatuks ning teema saadeti suursaadikute lauale arutamiseks.

"Inimesed väitsid, et seda teemat ei arutata Ülemkogul. Aga see oli põhiteema ja vaidlus kestis tunde. Mingil hetkel väitsid inimesed, et Austria on selles asjas üksinda. Võin teile öelda, et kolmandik riike toetas meie positsiooni väga-väga ägedalt," rääkis Austria kantsler Sebastian Kurz.

"Ühelt poolt küll ollakse nõus, et peab olema vaktsineerimistase kõikjal Euroopas ühesugune. Samas kõigil on vähe ja kuidas seda olukorda siis lahendada? Ausalt öeldes tavapärane sõbralikkus oli asendunud palju karmimate toonidega," kommenteeris peaminister Kaja Kallas "Aktuaalsele kaamerale".

Koroonavaktsiinide ekspordi kontrollmehhanismi suhtes oli diskussioon mõnevõrra rahulikum. Isegi enne kohtumist selle suhtes skeptiline olnud Hollandi peaminister Mark Rutte ütles pärast ülemkogu, et mehhanism on aktsepteeritav. Samas lisades, et loodab, et seda kunagi ei kasutata.

Saksamaa Liidukantsleri Angela Merkeli sõnul ootab Euroopa Liit Suurbritannialt mõistlikumat käitumist, et leida mõlemale poolele kasulik lahendus.
"Usaldame Euroopa Komisjoni täielikult ja see sai täna väga selgeks. Komisjon teeb meie nimel tehinguid ja esindab meie huve. Kuid me ei soovi oma edasiste sammudega seada ohtu tarneahelaid," sõnas Merkel.

"Kaks õppetundi ekspordi statistikast on lihtsad. Esiteks, naiivsuse aeg on läbi. Toetan Euroopa Komisjoni ekspordi kontrollmehhanismi. Toetan seda, et me peame blokeerima ekspordi senikaua, kuni firmad suudavad täita oma kohustused eurooplaste ees. Teine õppetund tulevikuks on see, kuidas saada tagasi riskimise ja investeerimise julgus," rääkis Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Riigijuhid rääkisid ka vaktsiinisertifikaatidest, kuid nende kallal tuleb ametnike sõnul veel veidi tööd teha. Eesti peaministri Kaja Kallase sõnul loodetakse sellel teemal Euroopa Parlamendiga kokkuleppele jõuda juuniks.

Õhtu üks oodatumaid hetki oli telesild Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Bideniga. Biden ütles kohe oma Euroopa kolleegidele, et teda tuleks kutsuda Joeks ja mitte härra presidendiks. Selline eesnime pidi üksteise kutsumine on tavaks ka ülemkogu osaliste seas.

Merkeli sõnul loodetakse Bideniga kohtuda suvel toimuval Ülemkogul või NATO tippkohtumisel. "Meil on palju sarnasusi, mille eest soovime hoolt kanda. Olgu see siis koostöö kliima teemadel või kaubandussõjast loobumine. See oli võimalik tänu Boeingu ja Airbusi kaubandusvaidluse maha rahustamisele. Samuti on oluliselt ka suhted Hiina ja Türgiga, mida Joe Biden nimetas," ütles Merkel.

Euroopa liidrid ise otsustasid samuti võtta Türgi suhtes positiivsema hoiaku kui veel mõni aeg tagasi oleks eeldanud. Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der leyeni sõnul üritatakse Türgi suunas sildu ehitada.

"Alates eelmise aasta detsembris toimunud Ülemkogust on Türgi näidanud üles konstruktiivsemat suhtumist. Seda ka kahepoolsetes suhetes mitme Euroopa Liidu liikmesriigiga. Need on positiivsed ja oodatud sammud, millele tuleb nüüd ehitama hakata. Samas me teame, et selline olukorra deeskaleerimine on väga õrn protsess," ütles von der Leyen.

Riigijuhid rääkisid lisaks neile teemadele ka veel siseturust, eurost ning Venemaast.

Kuivõrd neljapäeval jõudsid riigijuhid kõik teemad oma veebikohtumisel läbi arutada, siis reedel enam uuesti ei koguneta.