Neljapäeval oli Toompeal paarsada inimest, kes kandsid erinevate sõnumitega plakateid. Kuigi protesti avaldatakse nii koroonapiirangute, näiteks maskikandmise kui ka vaktsineerimise vastu, on peamiseks kogunemise põhjuseks riigikogus menetletav eelnõu, millega muuhulgas muudetakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust (NETS).

"Kuhu tahetakse lisada veel sellised toredad punktid, justkui iga köha ja nohu pärast võib politsei sulle koju tulla ja öelda, et sina ja su lapsed on haiged ja läbi terviseameti nad võivad lubada sundtoomist. Ma ei kujuta ette, kuhu nad viiakse," rääkis meeleavaldusel osalenud Daniel Rüütmann.

"Isegi kui võib arvata seda, et neid asju ei hakata rakendama nii sageli, siis see teadmine, et see on võimalik, see ikkagi ahistab inimest," ütles Sirli Hein.

Eelnõu analüüsinud Soraineni advokaat Gerli Gritsenko ütles, et uus seadus muudab sisuliselt väga vähe. Suurel määral kordab seadusemuudatus juba olemasolevaid õigusi, mis terviseametil on.

"Ainuke asi, mille seaduseelnõu lisab, et nakkushaige võib kinni pidada toimetamiseks tema elu- või asukohta. Ja teine asi, mis eelnõu eraldi paragrahviga lisab, on see, et terviseamet võib oma volituste ja ülesannete täitmiseks kaasata politsei- ja piirivalveameti," lausus Gritsenko.  

Menetluses olev seaduseelnõu lubab edaspidi politseil väärteo korras karistada inimesi, kes ei pea kinni nakkushaiguse piiramiseks kehtestatud nõuetest, näiteks maskikandmisest avalikus siseruumis. Eelnõu ei anna politseile õigust niisama võimaliku nakkushaige koju siseneda ega sealt inimesi kaasa viia.

"Seadus näeb ikkagi konkreetsed volitused ette, konkreetsetel juhtudel, millal on kõrgendatud oht ja millal võib terviseamet mingeid eriliigilisi sunnimeetmeid kasutusele võtta. Need peavad alati olema proportsionaalsed ja arvestama asjaolusid," lausus Gritsenko.

Miks aga levib sotsiaalmeedias informatsioon, justkui võimaldaks uus seadus relvastatud inimestel tungida koju ja viia kaasa lapsed? Strateegilise kommunikatsiooni ekspert Ilmar Raag ütles, et ühelt poolt avaldavad meelt need inimesed, kellel on reaalsed hirmud, mille taga on umbusaldus riigi vastu.

"Teine pool on need inimesed, kes tahavad päris muret ära kasutada. Neid on ka kahte tüüpi: need võivad alati olla mingid kodumaised poliitilised jõud ja ka meie idanaaber, kes ka väga tihti leiab üles päris probleemi selleks, et külvata umbusaldust selle riigi vastu, selle tulemusel ka halvata selle riigi süsteemi," rääkis Raag.

Paraku on Raagi sõnul tihti just lastega seotud teemad need, mida idanaaber ära kasutab.