Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muudatuste vastuvõtmine võib riigikogus jääda sahtlisse, sest opositsioon esitas sellele eelnõule 169 muudatusettepanekut, mida tuleks sotsiaalkomisjonis menetleda. Samas loodab koalitsioon jõuda opositsiooniga siiski kompromissile.

Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka (KE) ütles teisipäeval ERR-ile, et EKRE esitas 127, sotsiaaldemokraatlik erakond ühe muudatusettepaneku, Isamaa kaks muudatusettepanekut ja EKRE-sse kuuluv riigikogu liige Kalle Grünthal 39 muudatusettepanekut.

EKRE esimehe Martin Helme hinnangul on Tallinnas toimunud meeleavaldustel, aga ka EKRE enda tegevusel olnud NETS-i menetlemisele mõju.

"Tegelikult valitsuskoalitsiooni erakonnad otsivad viisi, kuidas sellest NETS-i tupikust välja jõuda. Me oleme siin vahetanud teatud sõnastusi või mõtteid, et kuidas võtta need punktid sealt välja, mis on tekitanud kõige ägedamat reaktsiooni ja tegelikult ma usun, et me oleme võimelised selles isegi tulemuseni jõudma," kommenteeris Helme.

Näiteks tõsteti NETS-ist lahku alates teisest päevast haiguspäevade hüvitamise meede, sest seda on tarvis alates 1. maist pikendada ehk kiiresti vastu võtta. Mis puudutab aga NETS-i korrakaitsepunkte, kus on kirjeldatud politsei võimalused tervishoiualases hädaolukorras trahvi teha või sundi rakendada, siis just nende tõttu on opositsioon esitanud eelnõule 169 muudatusettepanekut, mida praegu sotsiaalkomisjonis arutatakse.

"Kui me täna näeme seda, et see eelnõu ei liigu edasi ja nagu ma ütlesin, 170 ettepanekut ei võimalda selle eelnõu tavapärast või mõistlikus tempos edasiliikumist, siis loomulikult on poliitiline tarkus see, et siis istutakse maha ja püütakse leida lahendusi," kommenteeris Riigikogu esimees Jüri Ratas.

Riigikogu aseesimehe Hanno Pevkuri sõnul oli Helme EKRE esimehena vahepeal nõus sõnastusega, et neid politseipunkte saab rakendada vaid hädaolukorras ja vähemalt kahe ministri heakskiidul.

"Eile ütles Martin Helme, et see ei ole jälle piisav. See on ka ajas kogu aeg muutunud, nii et eks me jätkame seda menetlust siin nii, nagu ühe seaduseelnõuga ikka tuleb teha," kommenteeris Pevkur.

Kompromissi otsimise kõrval on EKRE alustanud venitamistaktikaga, mille põhjustena toob Helme lisaks NETS-ile välja meediateenuste seaduse ja hädaolukorra seaduse muutmise, samuti politsei tegutsemise nädalavahetuse meeleavaldustel.

"No need eelnõud, mis meil menetluses on olnud - loovisikutele toe andmine, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine selleks, et riigieksamitega saaks asjad selges, lisaeelarve, kus on toetused ettevõtetele - need ei ole ükski ega kuidagi seotud sellega, millega on seotud inimeste kogunemised siin maja ees," toonitas Pevkur.

"Sõnum ju tänasele koalitsioonile on väga didaktiline. Kui kujutatakse ette, et teerulliga on võimalik üle sõita ja midagi teha ei saa, siis tegelikult ikka saab küll," ütles Martin Helme.

"Täna igasugune töö takistamine on tegelikult töötamine meie inimeste ja meie ettevõtete vastu. Ja meil on tegelikult seaduseelnõud, olulised algatused täna riigikogus, et sellest kriisist võimalikult kiiresti ja võimalikult väikeste kaotustega välja tulla," leidis Ratas.

Seadus jääb ilmselt riiulisse

Sotsiaalkomisjoni EKRE esindaja Kert Kingo ütles ERR-ile, et on väga tõenäoline, et sel istungjärgul seadust vastu ei võeta.

"Hetkel on sotsiaalkomisjonis nende muudatusettepanekute tutvustamine. Ja kuna selle 347SE vastuvõtmise plaaniks oli 1. mai ja kuna me oleme veel tutvustamise etapis, mis on ka veel katki jäetud, siis on ebatõenäoline, et see seaduseelnõu saaks üldse vastu võetud," lausus Kingo.

"Ma ei näe võimalust, et see lähiajal jõuaks saali teisele lugemisele, sest väga palju tööd on veel komisjonis," lisas ta.

Küll viitas Kingo, et ei saa välistada võimalust, et sotsiaalkomisjon võib otsustada korraldada erakorraliselt näiteks kaheksatunniseid istungeid, et eelnõu menetlemist kiirendada.

"Kui sellist taktikat asutakse kasutama, siis võimalik, et ka jõutakse veel, aga hetkel üritatakse erakondade vahel leida kompromissi," rõhutas Kingo.

Reformierakonda kuuluv sotsiaalkomisjoni liige Õnne Pillak aga kinnitas, et erakorralisi istungeid plaanitud ei ole.

"Sotsiaalkomisjonil on pooleli NETS-i tehtud 169 muudatusettepaneku kuulamine ja jätkame nendega mõistlikus tempos, nagu see on siiani olnud," ütles Pillak.

Kingo sõnul 347SE arutelu sotsiaalkomisjoni selle nädala päevakorras ei olegi. "Kui eelmine nädal oli väga kiire sellega, siis nüüd seda enam ei arutata. See praegu seisab," ütles Kingo.

Kingo rääkis, et koalitsiooni ja opositsiooni poliitikud otsivad hetkel olukorrale lahendust.

"Meie EKRE-ga oleme oma nägemuse esitanud, et oleks juriidiliselt korrektne neid plaanitud tegevusi seadusesse vormistada," sõnas ta.

Siret Kotka kommenteeris, et sotsiaalkomisjonil on tähtis roll võtta maha hirmud, mis inimestel seoses selle eelnõuga tekkinud on.

"Meie eesmärk on turvalisem ühiskond, kus rahvas usaldab politseid," lausus Kotka.

Kotka ei osanud öelda, millal muudatusettepanekute hääletuseni jõutakse.

"Me loodame esimesel võimalusel seda teha. Me loodame, et opositsioonis olevad riigikogu liikmed saavad aru, et pole mõtet teha venitamistaktikat ja et Eestis on meditsiiniline hädaolukord, kus me peaksime lähenema konstruktiivsemalt asjadele," lausus Kotka.

"Ma loodan tervele mõistusele ja et me jõuame sellega võimalikult kiiresti edasi minna," lisas ta.

Kotka rääkis, et ajakriitilise haiguspäevade hüvitamise meetme tõstis komisjon 347SE-st teise eelnõusse ümber.

"Kui me ajutist haiguspäevade hüvitamist sel kuul ei pikenda, siis hakkaks kehtima alaline meede (haiguspäevad hüvitatakse alates neljandast päevast), mis avaldaks negatiivset mõju Eesti inimeste toimetulekule. Selleks, et Eesti inimesed ei peaks kannatama, tõstis sotsiaalkomisjon haiguspäevade ajutise meetme pikendamise eelnõusse 355SE," selgitas Kotka.