Sotsiaalmeedias levitatav jutt selle kohta, nagu annaks kavandatav nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusemuudatus (NETS) politseile õiguse haigestunud inimesi kodudest vägisi ära viia, on valeinfo, teatas siseminister Kristian Jaani "Esimeses stuudios".

"Ei hakata kedagi kodust ära viima ja ei teki ka kusagil selliseid õiguseid politseile," toonitas Jaani. "Sellist infot viljeldakse sotsiaalmeedias palju. On vaja vaid üksikuid eestvedajaid ja forsseerijaid, nendega minnakse kaasa. Neil uudistel pole tõepõhja. Politsei ei saagi väga palju uusi volitusi juurde."

Ta selgitas, et seadusemuudatus annab terviseametile õiguse pidada kinni nakkushaigust põdev inimene, kes piirangutest ei hooli ja haigust levitab, ning toimetada ta tagasi koju. Terviseamet võib selleks volitada ka politsei, kes vajadusel võib algatada väärteomenetluse, kui inimene tahtlikult ja teadlikult piiranguid rikub.

Sotsiaalmeediasse jõuab vaid suhtluse lõppfaas

Jaani kinnitas, et meeleavaldajate eestvedajad on politseile teada ja nendega hoitakse kontakti. Alati aga ei pruugi nad aru saada, millist vastutust nad tegelikult kannavad.

Ta ütles, et korrakaitseseadus annab politseile juba praegu palju õigusi ning kui neid kuritarvitataks, poleks ka usaldus politsei vastu nii suur.

Jaani ütles, et kui möödunud seadusel NETS-i muudeti, oli eesmärgiks, et ametkondade kaasamiseks tervisealase hädaolukorra puhul ei peaks välja kuulutama eriolukorda ja nimetama sellele juhti, kes ainuisikuliselt saaks piiranguid kehtestada. Seepärast saabki nüüd kõik hädaolukorraga ära lahendada, aga politsei kaasamine sellesse protsessi on väga bürokraatlik olukorras, kuis kõik õigused toiminguid teha on üksnes terviseametil, kes peaks ohjama kriisi, ent mitte tegelema järelevalvega. Just tervisealase ohuolukorra järelevalve saakski politsei seaduse muutudes oma käsutusse, kui terviseamet seda neile delegeerida soovib.

Jaani selgitas, et sotsiaalmeediasse jõudnud fotod sellest, kuidas inimesi politseibussi suunatakse, on ühe pikema protsessi lõppfaas, mille eel on olukord tegelikult juba pikalt eskaleerunud ja mis on alati alanud politsei korduvate selgitustega, mida aga on eiratud, nii et muud lahendust pole enam ülde jäänud.

Liigses jõukasutamises ta politseid ei süüdista.

"See oli politsei taktika, mitte jõudemonstratsioon," ütles Jaani, lisades, et olukordi tuleb vaadelda kontekstis: kui mingitel päevadel puudus meeleavaldustel korraldaja, aga rahvast tuli järjest juurde, toimus sündmuste eskalatsioon, kus inimesed muutusid politsei suhtes verbaalselt agressiivseks ja korraldusi hajutamiseks ei järgitud ning käituti provokatiivselt, pidi muutuma ka politsei lähenemine olukorra käsitlemisse, mistap kaasati lisaressurssi.

"Politsei sekkub läbi selle, et esmalt hoiatab mitu korda, palub lõpetada korrarikkumise, aga kui inimene seda ei tee, siis ta peab hindama, kui suur on selle korrarikkumise mõju, kas viia ta politseibussi või juhtida ta massist eemale, et teised ei tuleks sellega kaasa," selgitas Jaani.

"Esmalt tagab politsei hajutatuse," lisas ta politsei taktikat selgituseks, mis võtab aluseks terviseameti ohuhinnangu, et kui inimesi koguneb üle kümne, siis on nakkusoht suur.

Kui inimesed taas politsei selgitusi kuulama hakkasid ja tajusid hajutatuse, siis toimus ka taktika deeskalatsioon ja piirdeaiad korjati Toompealt kokku, selgitas Jaani. Ta tõdes, et kuldset keskteed piirangute järgimise tagamisel ja seejuures agressiooni mitteprovotseerimisel on raske leida, mida politseitegevuste juht peab aga otsima.

"Täna on see leitud," leiab Jaani. "Politseiriigis poleks ühtegi meeleavaldust kunagi lubatud. Eesti on riik, kus on politsei, mida kõrgelt usaldatakse."

Ta leidis, et poliitikute poolt on olukorra ärakasutamine ja hirmu külvamine olukorras, kus inimesed on piirangutest väsinud, tüdinud ja kurnatud, taunitav.