"Kui vaktsineerimine Eestis algas, siis Valgamaal see nii ei käinud - meile tulid doosid palju hiljem, mistõttu on ka meie näitajad palju madalamad kui mujal Eestis. Praegu suuri probleeme ei ole, kuigi organisatoorse külje pealt saab alati midagi paremini teha. Kui on öeldud, et perearstid peavad riskigruppe vaktsineerima, siis eks me teeme seda. Samas on see meile loomulikult lisatöö ja seda oleks ju võinud ka kuidagi teistmoodi organiseerida," rääkis Valga vallas töötav perearst Katrin Palover Vikerraadio saates "Uudis+".

Palover selgitas, et kui ta saaks vaktsiine rohkem kui praegu laekub, siis peaks ta oma tavatööst loobuma või siis töötama ka kõikidel nädalavahetustel. "Sest see (vaktsineerimine - toim.) ju tegelikult ei käi tavatööga käsikäes. Kui vaktsiine oleks rohkem, siis me jääksime oma ajaga jänni - me ei tuleks oma vastuvõtuaegadega või töönädala päevadega välja. Me peaksime kuskilt mujalt seda aega võtma," rääkis perearst.

"Minu päevaprogramm on selline, et ma pean tegelema ka tavahaigetega, mul on suhteliselt vana nimistu, kellele ei saa öelda, et oodake natuke, ärge täna oma südamevaevustega pöörduge, tulge nädala pärast. Sellised probleemid on," selgitas Palover.

Lisatööd tekitab ka see, et perearst ei näe, kui mõni tema nimistu inimene on mujal vaktsiini saanud, tõdes Palover: "Nii mõnedki on käinud ennast vahepeal AstraZenecaga vaktsineerimas, aga meie, perearstid, sellest teada ei saa ning võtame ja helistame, et neid vaktsineerima kutsuda. Aga nemad vastavad, et on oma doosi juba kätte saanud. Nii, et ka infotõkked on olemas, mis on taas lisakoormus."

Paloveer ütles, et tema umbes kahetuhandelises nimistus on 660 riskirühma kuuluvat inimest ja neist on vaktsineeritud 92 inimest. "See nädal tuleb veel 72 doosi. See ei ole suur number, aga oleme teinud täpselt nii palju, kui meile vaktsiini on pakutud. Pfizeri vaktsiini, ma ei räägi AstraZenecast," rõhutas ta.

AstraZeneca kasutamist raskendab selle dooside suur kogus

Rääkides AstraZeneca vaktsiinist, rõhutas Palover, et selle kasutamist takistab eelkõige kogus – seda tarnitakse saja doosi kaupa, mida on keeruline kiirelt ära süstida.

"Ma ei saa öelda, et inimesed siin nii väga AstraZeneca vastu oleksid. Kui mulle helistatakse ja küsitakse, siis paljud küll ütlevad, et eelistaksid Pfizerit, aga sellist asja, et sajaprotsendiliselt me ei soovi seda või see on ohtlik - sellist väga negativistlikku hoiakut minu arvates ei ole. Ka minu patsiendid on ennast näiteks Valga haiglas AstraZenecaga vaktsineerinud, sellist otsest vastuseisu ma pole näinud," ütles Palover.

Küsimusele, kas ta oleks ka AstraZeneca vaktsiini süstimisega nõus, vastas Palover, et väiksemate koguste korral küll: "Ma oleks nõus, kui see oleks väiksemates kogustes. Sada doosi üheks nädalaks on liiga palju. See eeldab, et kui ma võtan sada doosi sisse, siis ma teatud aja jooksul teen selle sada doosi ära, sest ma ei taha ka ühtegi doosi raisku lasta, kuna Eestis on ka inimesi, kes pikisilmi ootavad vaktsiini. Väiksemat partiid tellida ta ei saa ja minule on see suur [liiga] kogus," rääkis Palover.

Samas ei ole tema sõnul hoolimata sellest, et Valgas on vaktsineeritud keskmisest vähem, inimesed väga pahased või nördinud.

"Ilmselt saavad inimesed aru, et kus on nakatumine suurem, seal on ka vaktsiini rohkem [vaja]. Ja meil inimesed püsivad kodus, kannavad maski, maainimesed ongi oma talus või maakohas. Väiksemate [kohtade] eelis võib-olla ongi see, et ei ole nii suuri rahvakogunemisi, vajadust nii palju väljas käia ja [seetõttu] on nakatumine madal ja inimesed elavad rahulikult," arutles Valga valla perearst.